Politsei helkurikontroll ⟩ Igal neljandal pärnumaalasel puudus helkiv abivahend

Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Sepp

Täna hommikul kontrollisid politseinikud Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde, Tori ja Häädemeeste vallas, kas inimesed kannavad helkurit.

Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanema Tõnu Kivise sõnutsi kontrolliti rohkem kui 100 hommikuse bussile minejat. "Nägime tänase kontrolli käigus seda, et umbes igal neljandal inimesel ei olnud helkurit ega ka mingit muud valgusallikat, et end nähtavamaks teha," tähendas Kivis. Peamiselt oli helkiv elupäästja puudu täiskasvanutel.

Võrreldes varasemate kontrollidega oli laste ja noorte seas pilt märksa parem ja enamik neist kandis helkurit.

Kivis märkis, et pimedal ajal on liiklusohutuse seisukohast esmalt muidugi oluline tänavavalgustus: mida paremini on tänavad, sõiduteed ja ülekäigurajad valgustatud, seda paremini näevad üksteist liiklejad. Samas tuleb pimedal ajal arvestada, et jalakäija võib olla autojuhile raskesti nähtav, mistap tuleb tal teha ennast võimalikult hästi nähtavaks.

Helkur tuleb kinnitada sõiduteepoolsele küljele nii, et see paistaks riiete alt välja ja saaks vabalt liikuda. Helkur peaks jääma maapinnast umbes 50–80 sentimeetri kõrgusele, et see oleks autotuledega enam-vähem samal kõrgusel. Helkuri asemel võib riietele kinnitada helkurribasid, -kleebiseid või kanda ohutusvesti.

Piirkonnavanem pani autojuhtidele südamele, et nad arvestaksid pimedal ajal tunduvalt kehvema nähtavuse ja sellega, et suur osa Eesti inimesi kannab pigem tumedaid riideid, mis pimedas hästi silma ei hakka. "Autojuhid peaksid seetõttu olema eriti tähelepanelikud ja arvestama, et jalakäija võib teele ilmuda autojuhi jaoks ootamatult," märkis ta.