Uuringu ehmatavad tulemused: pea iga teine maakonna neljandik on ülekaaluline

2022. aasta uuring näitas, et ülekaalulisi lapsi oli rohkem 4.  klassis ja poiste seas. Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud õpilaste kasvu uuringust nähtub kurb tõsiasi: Eesti koolilastest on ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Pärnumaa sammub siin esireas.

2022. aastal tehtud uuring näitas, et liigne kehakaal kimbutas enim 4. klassis ja poiste seas ja aastatega on probleem süvenenud.

Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste hulk väikseim Harjumaal. Tartumaalgi on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem. Seevastu Lääne- ja Kesk-Eestis tulevad nad rohkem esile.

Pärnumaal näiteks on 4. klassi õpilastest ülekaalulised 41 protsenti. 1. klassis on see protsent 32 ja 7. klassis 36. Harju- ja Tartumaal jäävad need arvud enamasti alla 30.

Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/22. õa, osales 17 969 õpilast 203 kooli 1., 4. ja 7. klassidest. Foto: Tervise arengu instituut

Kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi leidub maalaste seas. Säärased tulemused viitavad uuringut vedanud juhtteadur Eha Nurga ütlust mööda asjaolule, et suurtes linnades ja mujal tiheasustusega aladel on keskkonnategurid paremad, püsimaks normaalses kaalus: olgu need siis seotud mitmekesiste liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasolu või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes.

TAI uuris Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu kohta kolmandat korda. Nendele andmetele tuginedes võib öelda, et ülekaal ohustab üha suuremat hulka lapsi. Eriti tekitab Nurga sõnutsi muret rasvunud laste arv. Vanemteadur osutas asjaolule, et ülekaal, iseäranis rasvumine, tõstab märkimisväärselt paljude haiguste tekke riski ja lapseea ülekaal jääb sageli püsima täiskasvanuna. “Seetõttu on rahvatervishoiu seisukohalt eriti oluline pöörata normaalkaalus püsimisele tähelepanu varases eas,” kinnitas Nurk.

Mis on ülekaal ja rasvumine?

Ülekaalu hinnatakse kehamassiindeksi järgi. Kui indeks on 25–29,9, nimetatakse seda ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kui aga 30 või üle selle, siis rasvumiseks.

Allikas: toitumine.ee

2016. aastal oli rasvunud 1. klassi õpilasi kümme protsenti ja ülekaalulisi 16 protsenti. 2022. aastal oli rasvunuid 12 protsenti ja ülekaaluliste hulk jäi samaks.

Ülekaalu põhjustab peamiselt ebatervislik söömine ja vähene liikumine. Eri uuringute põhjal on üks kehakaalu tõusu soodustavaid tegureid hommikueine söömata jätmine. Kõnealusest uuringust tuli välja, et iga viies 1. klassi õpilane ei söönud hommikusööki, 4. ja 7. klassis iga neljas. Võrreldes eri uuringuaastaid on hommikust söövate laste arv näiteks 1. klassis langenud kuue aastaga kümme protsenti.

Eesti õpilaste kasvu uuring 2021/22. õa, osales 17 969 õpilast 203 kooli 1., 4. ja 7. klassidest. Foto: Tervise arengu instituut

Sõltumata vanusest on rasvumine rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas: iga seitsmes poiss ja üheksas tüdruk on rasvunud.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO Euroopa laste rasvumise seirest. Uuringus osales 17 969 õpilast 203 kooli 1., 4. ja 7. klassidest. 7. klasse uuriti 2022. aastal esimest korda.

Uuringu tulemused aitavad kujundada tervisepoliitikat, sealhulgas TAI soovitusi ning teavitus- ja ennetustööd.