/nginx/o/2024/01/18/15837499t1h6037.jpg)
Riigikogus oli täna kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk”. Ettekandega esinesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ja Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles oma ettekandes, et õpetajaamet peab väärikuse tagasi saama. Ta märkis, et Eesti panustab ülejäänud riikidega võrreldes haridussüsteemi kaaluka osa, kuid see ei taga õpetajate elujärje parandamist ega võimalikult head haridust, kuna koolivõrk on tasakaalust väljas.
«Liiga suured on erinevused maa- ja linnakoolide vahel, väikelinna- ja suurlinnakoolide vahel,» lausus Pikhof. Ta märkis, et maakoolides käib umbes 25 protsenti õpilastest, samal ajal kui maakoolid moodustavad poole koolidest. Pikhof osutas, et seetõttu on õpetajad maal sageli alahõivatud, lisades, et maal on rohkem kvalifikatsioonita pedagooge. Kultuurikomisjoni juht märkis, et seevastu suurlinnades, eelkõige Tallinnas ja Tartus, on õpetajaid puudu ja see puudujääk suureneb eestikeelsele õppele ülemineku ja kaasava hariduse tõttu.
Kindlasti nõuab arutamist mõte, kas ja kuidas saaksid kaks või ka rohkem omavalitsust pidada ühist kooli.
Heljo Pikhof, riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Pikhofi väitel on koolivõrgu korrastamine paratamatu, aga see ei pea tähendama väikekoolide lausalist sulgemist. «Maakoolide kadu oleks hukatuslik mitte üksnes Eesti regionaalarengule, vaid majandusele tervikuna, kaitsevõimele, Eestile üldse. Me peame leidma uue, Eestile sobiva tegutsemismudeli,» toonitas Pikhof ning tunnustas arenguseire keskuse tööd. Üks lahendusi hõrealadel võiks olla mitmeotstarbeline ja energiasäästlik kogukonnamaja, kus asub nii väike kodulähedane kool ja kuhu mahuvad ära muud olulised teenusepakkujad. Kultuurikomisjoni esimehe ettekujutust mööda võiks seal vabalt olla raamatukogu, seminari- ja kultuuriruumid, kus peetakse kooliaktusi ja külapidusid, aga mida võib ka välja rentida, et kogukonnamaja saaks teenida lisatulu.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/18/15837500t1h176d.jpg)
«Kindlasti nõuab arutamist mõte, kas ja kuidas saaksid kaks või ka rohkem omavalitsust pidada ühist kooli,» lausus Pikhof. Ta viitas, et laste elukohta ja mõistlikku koolitee pikkust silmas pidades on koolile kõige sobivam koht tihti mitme omavalitsuse piiri lähedal.
Kultuurikomisjoni esimees tõi esile ka pere sissetuleku- ja väärtuspõhise hariduslõhe süvenemise probleemi ja sõnas, et ka selles on maakoolid võrreldes suurlinnakoolidega tihti kehvemas seisus. Pikhof rõhutas, et õpilaste taustapõhise vajakajäämise järeleaitamise teemal on vaja põhjalikku arutelu.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas nimetas, et Eesti on üks väheseid riike, kus haridussüsteem on ehitatud alt üles: Eesti haridus on vanem kui meie riik.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/18/15837501t1h9d27.jpg)
«Meil on kogu Eestis kohustus ja kokkulepe, et me tagame ühesuguse hariduse standardi, ühesuguse hariduse kättesaadavuse nii kvaliteedi kui selle mahu poolest. Igas Eestimaa nurgas on võimalik saada ühtemoodi hästi kvalifitseeritud õpetajalt ühtemoodi hästi haridust, ühesuguse õppekava ja ühesuguste mahtudega,» selgitas Kallas ühtluskooli põhimõtet. Ühtluskooli kõrval tõi ta Eesti hariduse aluspõhimõtetena välja autonoomia, teadusel põhinemise ning hariduse ja õpetajate kõrge staatuse.
Haridusvõrgu põhimõtetest rääkides osutas haridusminister, et meie koolid on väga erinevad, mis annab lapsevanematele valikuvõimaluse. «Sõltuvalt sellest, milline kogukond on, on meil kuueklassilised, väga pisikesed algkoolid, meil on eraldi riigigümnaasiumid, suured gümnaasiumid, piirkonna põhikoolid, kus on eri kultuurilised eripärad, ja meil on pedagoogilisi erinevusi koolidel,» loetles Kallas. Ta sõnas, et koolivõrgu puhul peab lähtuma põhimõttest, et ennekõike väiksematele lastele peab kool olema kodu lähedal, samal ajal kui gümnaasium on ülikooliks ettevalmistamise koht ega ole mõeldud kodulähedase koolina.
Minister märkis, et meie koolivõrk kujunes välja 1980. aastatel tollase plaanimajanduse ja rahvastiku paiknemise järgi ega vasta sellele, kuidas rahvastik praegu paikneb. Ta lisas, et nii-öelda torukoolid ehk 1.–12. klassiga koolid pole tänapäeva sobiv koolimudel, kui just pole tegu erisuunalise kooliga. Kallas rõhutas, et koolivõrku on vaja korrastada, jälgides hariduse ja haridusvõrgu aluspõhimõtteid ja pidades silmas kaasava hariduse põhimõtteid. Tema sõnutsi vajab lahendamist vastutuse jagunemine riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel koolivõrgu korrastamisel.
/nginx/o/2024/01/18/15837502t1h8123.jpg)
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ütles, et Eestis on suured hariduslikud erisused, mis on kahtlemata katsumus, luues aga kultuurile ja riiklusele hea ja laia tausta.
Aasametsa jutu järgi on Lätiga piirnev Saarde vald üks hõredama asustusega omavalitsusi, kus on koolivõrku pidevalt ja teadlikult korrastatud. «Meil on hea kogemus haridusvõrgu korrastamisel,» lausus ta. «Oleme jõudnud järeldusele, et meie Surju kool koos lasteaiaga on optimaalne. Me oleme jõudnud järeldusele, et selle pindala ja selle asukoha peale on meie gümnaasium optimaalse suurusega.»
Koolijuht nentis, et neil on haridusökonoomikale olnud ehk teistmoodi vaade. Ta tõi näite, et omavalitsuses on vaikimisi kokkulepe: ükski laps ei tule välja enne kella seitset ja õpilastele on koolis vallalt korralik hommikusöök. Ta märkis, et 15aastase töö tulemusena on neil ühel kinnistul olemas kogu taristu: staadion, spordihoone, gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, päevakeskus ja õpilaskodu. Tema hinnangul on Saarde vallas õigel ajal tegeldud õigete teemadega ja põhjapanevaid otsuseid tehes toetutud teadusele.
Aasamets viitas, et neil on 2014. aastast toimiv õpetajate karjäärimudel ja diferentseeritud palgasüsteem. Ta rõhutas, et palk ei peaks kasvama siis, kui õpetaja on viis aastat tublisti tööd teinud, vaid siis, kui õpetaja näeb, mida ta järgmise viie aasta jooksul tegema tahab hakata. «Siis tuleb teda toetada,» rõhutas Aasamets.
/nginx/o/2024/01/18/15837503t1h9f21.jpg)
Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur rääkis oma kogemustest koolivõrgu korrastamisel Pärnumaal. Tema sõnutsi oli koolivõrgu korrastamine enne haldusreformi keeruline ülesanne, seda eriti näiteks ühe kooliga valdades.
Luur kõneles elanike ja õpilaste arvu vähenemisest ja koolivõrgu korrastamise paratamatusest omavalitsustes. «See, et koolivõrku on vaja optimeerida, on ka omavalitsusjuhtidele selge. Keegi ei arva, et selliselt on võimalik edasi toimetada,» lausus Luur. Ta toonitas keskuste arendamise vajadust ja tõi esile, et Pärnu maakonnaplaneeringus on nimetatud tugipunktid ehk tugitoimekeskused, kuhu on mõistlik panustada, et tagada maaelu jätkumine. Luur nentis, et maapiirkonnas, kus elanike arv pidevalt väheneb, ei ole lihtne suuri investeeringuid teha, et näiteks gümnaasiumihoonet rekonstrueerida või uus ehitada.
Vallavanem soovitas suunata investeeringuid koolivõrgu renoveerimisse ja juhtis tähelepanu, et omavalitsused peavad koolihariduse kõrval rahastama mitmekülgset huviharidustki pärast koolipäeva.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)