Nime saab vahetada kas näiteks abiellumise ja lahutuse korral või omal soovil. Viimasena mainitu puhul peab olema mõjuv põhjus: näiteks soov kanda esivanemate perenime, eksisteerib veel keegi täpselt sama isikunimega või on praegune nimi liialt keeruline. Vahetada saab kas ees-, perenime või mõlemat korraga. Eelmisel aastal tegi siseministeerium 336 nimemuutmiskannet, mis ei olnud seotud perekonnatoimingutega. Kuna praegune seadus ei piira kehtiva kriminaalkaristusega isikutel nime muutmist, siis päringuid karistusregistrisse ei tehta ja ülevaade selle kohta, et paljud nimevahetajatest olid kehtiva kriminaalkaristusega, puudub.