Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäevaks antakse välja postmark ja münt

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäevale pühendatud postmark. Foto: Eesti Post

Täna jõuab postkontoritesse ja postipunktidesse müügile Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva märkiv postmark, Eesti Pank emiteerib Eesti riigi ühe rajaja auks hõbedast meenemündi.

Konstantin Pätsi postmargi kujundanud Lembit Lõhmus tõdes, et see ülesanne oli ühtaegu lihtne ja keeruline. “Kõik vajalikud kujunduselemendid tuleb panna pisikesel perforeeritud paberitükikesel õigesse kohta. Peale margi kujundamise tuleb teha margipoogna montaaž, esimese päeva ümbrik ja esimese päeva eritempel, mis moodustaksid tervikliku kujunduse ja annaksid parimal viisil edasi postmargi sõnumi.”

Ka Lennart Meri 1999. aasta postmargi kujundanud Lõhmus saigi Pätsi margi loomisel inspiratsiooni peamiselt tema hilisema ametivenna postmargist. Presidendi portree kõrval paigutas graafik margile riigivapi ja aastanumbrid, mil Päts riigipea oli. Lõhmusel on pikaaegne postmarkide kujundamise kogemus: täna müügile jõudev mark on tal järjekorras 258.

Koos postmargiga antakse välja esimese päeva ümbrik, mis on uue margi tarvis kujundatud. Ümbrikule kleebitakse postmark või -margid, mis kustutatakse esimese päeva templiga. Esimese päeva templit kasutatakse ainult konkreetse margi kasutuselevõtu päeval postmargi kustutamiseks.

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäevale pühendatud meenemünt. Foto: Eesti Pank

Uue postmargi tiraaž on 20 000 ja hind 1.30. Esimese päeva tempel on kasutusel Tallinnas Toompea postkontoris.

Eesti Pank annab iseseisva demokraatliku Eesti riigi ühe rajaja sünniaastapäevaks väl hõbemündi, mille müük algab keskpäeval. Ühe mündi hind on 55 eurot ja nimiväärtus 15 eurot. Mündi tiraaž on 5000.

Mündil on Konstantin Pätsi portree, tema allkiri ja vapilõvide fragment. Hõbemündi kujunduse autor on Heino Prunsvelt. Münt vermiti Leedu rahapajas.

Tahkurannas 23. veebruaril 1874 sündinud Konstantin Päts oli iseseisva demokraatliku Eesti riigi üks rajajaid: 1918. aasta veebruaris asutatud Eestimaa Päästekomitee esimees, Ajutise Valituse peaminister ja riigikogu I koosseisu esimees. Valitud rahvaesindajana oli Päts Eesti Vabariigi Asutava Kogu liige ja riigikogu I–V koosseisu liige. Päts teenis neli ametiaega riigivanemana, samuti oli ta peaminister riigivanema ülesannetes ja riigihoidja. Pärast 1938. aasta valimisi sai temast Eesti Vabariigi esimene president. 1940. aastal vangistasid Pätsi Nõukogude Liidu võimuorganid ja ta küüditati koos perega Venemaale. Ta suri vangistuses 1956. aastal Buraševos Kalinini vaimuhaiglas ja 1990. aastal maeti tema säilmed ümber Tallinna Metsakalmistule.