/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2024/03/15/15946617t1h6a5d.png)
Eilsel emakeelepäeval toimus Surjus juba 11. Ilmi Kolla nimeline etluskonkurss. Tegemist oli seni kõige osalejarohkema võistlusega, kus osales 40 etlejat.
Kolla luulekonkursist võttis osa rekordarv etlejaid
“Tõeliselt tore oli näha julgeid esinejaid publiku ette astumas, nii mõnigi esitus läks tõepoolest hinge,” ütles tänavuse võistluse aukülaline ja žürii liige näitleja Andrus Vaarik. “Luuletuse esitamine pole sugugi lihtne, sest pead vahendama neid tundeid ja mõtteid, mis valdasid luuletajat selle loomise hetkel. Hea meel on tõdeda, et parimad esinejad suutsid edasi anda nii luuletuse sõnad kui mõtte.”
Nooremas vanuserühmas võitis parima etleja tiitli Pärnjõe kooli õpilane Timo Rand, kes esitas Wimbergi luuletuse “Igatsus koera järele”. Teise koha pälvis Uulu põhikooli õpilane Marii-Sofia Pismenjuk ja kolmanda Lenna Vaarak Kilingi-Nõmme gümnaasiumist.
/nginx/o/2024/03/15/15946619t1hdb1c.png)
Vanemas vanuserühmas kaitses parima etleja tiitlit 2023. aasta võitja, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilane Margot Klettenberg, kes esitas Ilmi Kolla luuletuse “On väga raske kirjutada õnnest”. Teise koha sai Surju kooli õpilane Gregor Metsa ja kolmanda koha Laura-Liisa Varep Uulu põhikoolist.
Publiku lemmiku tiitli pälvis koduseinte toel Karl-Nikolai Meibaum Surju koolist.
Žüriisse kuulusid peale Andrus Vaariku Surju raamatukogu juhataja Riita Lillemets ja võistluse algataja Taavi Pukk.
Ilmi Kolla sündis 4. juunil 1933 Pärnus. Aastal 1944 kolis pere Surju, kus Ilmi lõpetas seitsmeklassilise kooli. Surju koolis ergutas tüdrukut kirjutama õpetaja Elvi Arro. Algul jäid silma andeka õpilase klassikaaslaste omadest erinevad ja köitvad kirjandid, peagi järgnesid luuletused, mida neiu algul kiivalt kodus sahtlis luku taga hoidis. Veidi hiljem saatis ta neid ajalehtedele-ajakirjadele ja sai honorarigi.
/nginx/o/2024/03/15/15946618t1h8be2.png)
1948. aastal asus Kolla õppima Pärnu 2. keskkooli, kuid Surju tuli ta ikka ja jälle tagasi. Keskkoolis õppides haigestus ta tuberkuloosi, oli ravil ja püüdis kooliskäimist jätkata. Kevadel ja suvel 1952 töötas ta ajalehe Säde toimetuses kirjandusliku kaastöölisena.
Vahepeal taganenud haigus süvenes ja Kolla suri pärast operatsiooni Kivimäe haiglas 18. detsembril 1954.
Ilmi Kolla on maetud kodukandi surnuaiale. Selle värava eest läheb läbi vana Surju–Häädemeeste maantee. Kõrvale jääb jõekäär, millest otse üle vaadates paistab põõsaste-puude vahelt luuletaja lapsepõlvekodu.
Oma eluajal ei ilmunud Kollalt ühtegi luulekogu, alles pärast luuletaja surma, 1957. aastal avaldas tema sõbranna Lehti Metsaalt õhukese vihiku pealkirjaga “Luuletused”. See sisaldab luuletusi Kolla lemmikteemadel nagu loodus, armastus, igatsus.
Tänavu võtsid omavahel mõõtu Surju, Kilingi-Nõmme, Uulu, Kergu, Vändra, ja Pärnjõe õpilased. Etluskonkurss toimub igal aastal, tähistamaks emakeelepäeva ja väärtustamaks Ilmi Kolla ja ülejäänud eesti luuletajate loomingut.