Laupäeva hommikul kella poole kümne ajal käib suvepealinna turul juba vilgas kauplemine. Neid, kes ainult maasikaid pakuvad, on kaks. Zinaida talu leti ees lookleb pikk järjekord. Põrga talu perenaine Pille Mürk-Põrk müüb just viimased kolm kilo. Tühjade kastidega leti juurde astunud naine küsib, kas tõesti rohkem marju polegi. Ei ole. “Täitsa lõpp, nii väga tahaks maasikaid süüa,” väljendab ta nördimust.
Tellijale
Maasikakasvataja soovitab tänavu mustikamoosile panustada
Tühjade kastide vahel on üksnes üks karbitäis väljapraagitud marju. Müüja pakub, et võib need tasuta ära anda: sobivad moositeoks. Ostja leiab, et plekkide kõrvalt hammustades passivad nosimisekski, ja poetab karbi eest siiski kaks eurot.