Piltuudis ⟩ Linnavolikogu esimees sattus avariisse

Pärnu linnavolikogu esimeest ja Häädemeeste abivallavanemat Siim Suursilda nörritab, et pärast liiklusõnnetust jäetakse selle osalised justkui omapäi ja ametiasutustelt abi ei saa. Foto: Erakogu

Täna hommikul sattus Pärnus Liivi teel liiklusõnnetusse Pärnu linnavolikogu esimees ja Häädemeeste abivallavanem Siim Suursild, kui Läti numbrimärgiga reka tema Škodale ümber reastudes külje pealt sisse sõitis.

Suursilla sõnutsi juhtus õnnetus Liivi teel K-rauta taga, kus käib tunneli ehitus ja liiklejad suunatakse kaherealisel teel ühele sõidureale. “Sõitsin paremas reas, kui kõrvalreas liikunud reka keeras minu autole külje pealt sisse,” seletas ta. “Ilmselt jäin ta vaateväljas pimedasse nurka ja juht ei märganud mind. Proovisin võimalikult paremale hoida, aga äärepiire tuli vastu ja ma ei saanud kokkupõrget ära hoida. Mul ei olnud midagi teha. Vaatasin, kuidas reka nurk sisse tuli.”

Oma jutu järgi pääses Suursild õnnetusest vigastusteta. Räsitud on ta Häädemeeste vallavalitsuse tööauto Škoda Octavia, mille külg sai mõlkida ja purunes küljepeegel.

Ehkki õnnetus oli õnnelik ja inimesed pääsesid ehmatusega, jäi Suursillale kripeldama edasine asjaajamine. “Edasine asjaajamine oli ausalt öeldes košmaar kuubis,” avaldas ta.

Et keegi viga ei saanud ja õli teele ei sattunud, ei sõitnud politsei õnnetuspaigale ja soovitas kindlustusjuhtumi koos teise poolega kohapeal lahendada.

Suursilla jutu järgi tunnistas rekajuht oma süüd ja ütles, et märganud teist autot, aga juhtunu vormistamine osutus parajaks katsumuseks: äppi avarii.ee ei saanud sisestada Läti auto numbrimärgi tähe- ega numbrikombinatsiooni, sest see, mis seal kirjas sidekriipsuga, tuleb äppi kirja panna ilma kriipsuta. Alles siis sai edasi suhelda välismaise kindlustusfirma siinse partneriga.

“Teine asi on keel,” märkis Suursild. “Politsei soovitas mul endal tõlk otsida. Mina sain kuidagimoodi ise hakkama ja üritasin lätlasele tõlkida, mida õnnetuse kohta äppi kirja panin, aga kui selline asi juhtub näiteks sellise riigi kodanikuga, kes võõrkeeli ei valda? Miks peaksin inimesena, kes milleski süüdi ei ole, hakkama otsima tõlki, kes oskab näiteks hispaania, prantsuse või rumeenia keelt?”

Suursillal, kellel enda sõnutsi kulus õnnetusjärgseks asjaajamiseks kindlustusfirma ja autoesindusega, et tellida kaskokindlustuse alusel pakutud asendusauto, umbes kaks tundi, jäi mõru maik suhu sellest, et õnnetuse osalised jäetakse justkui omapäi. Kui pole nutitelefoni või oskusi digimaailmas äppidega toimetada, võib tavaline inimene püsti hädas olla.

“Ma olen küll kohaliku tasandi poliitik ega otsusta selliste asjade üle, aga kas tõesti peab nii olema, et kui sul juhtub teisest riigist pärit kodanikuga õnnetus, jäetakse sind seda omapäi lahendama?” küsis Suursild. “Pangas oleme juba ammu ise tellerid, kauplustes kassapidajad, politsei silmis oleme muutunud politseinikuks, kindlustusfirmas saanud kahjukäsitlejaks. Aga mis saab siis, kui sul pole oskusi või võimalusi digimaailmas asju ajada?”