Kui Pärnu jõe ääre ja mereranna priitahtliku koristajana tuntust kogunud Raimo Pull täna ennelõunal Vana-Pärnu rannas tosina kliimaministeeriumi, riigilaevastiku ja transpordiameti töötaja ees suure valge ämbritäie siinsete veekogude äärest kokku korjatud sodi maha kallas, käis koristustalgutele tulnute seast läbi väike kahin: mida kõike meie elukeskkonda reostama satub!
Galerii ⟩ Silma ei kriibi, aga kaldale uhutud merereostust võib endiselt mõõta kotitäitega
Pudelikorkide ja välgumihklite kõrval, mida ämbris lõviosa, on Pull jõe ja mere äärest korjanud üles ilmasondi riismed, kaotsi läinud drooni, plomme, kalameeste söödakorve ja lante ning süstlaidki.
“Kui igaüks, kes märkaks mõnest rannast maha jäänud pudelikorgi tasku pista, saaks see ämber päris kiiresti täis,” märkis Pull.
Pärast motivatsioonikõnet haarasid pealinnast Pärnusse sõitnud kolme ametkonna mehed ja naised võrkkotid ja asusid Vana-Pärnu randa ja rannaniidu ääri läbi kammima, iga mõne meetri järel kummardudes ja midagi kotti pistes.
Kui palja silmaga niidetud muruga rannaäärt takseerida, midagi häirivat silma ei jää. Pisikesi plastitükikesi on muru sees ja kõrkjasodi all aga rohkesti – umbes 100meetrise jalutuskäigu järel oli kõigil talgulistel koti põhjas mõne sentimeetri paksune kiht kõrge veetaseme järel rannale ladestunud sodi.
Kliimaministeeriumi merenduse osakonna väliskoostöö koordinaator Teemo Toomsalu, kes matkahuvilisena on sattunud igasse Eesti kanti, arvas, et aastate jooksul on prügistamist vähemaks jäänud, aga nagu Vana-Pärnu rannaski näha, võib iga-aastast plastireostust mõõta mõnesaja meetri pikkusel rannaribal kotitäitega.
Kuna täna on seitsmes üleilmne maailmakoristuspäev, otsustasid kliimaministeeriumis merendusega tegelejad sellel teist korda toimuva kliimaministeeriumi merenduskuu raames vabatahtlikena kaasa lüüa ja kutsusid kaasa kolleege teistestki sama valdkonnaga kokku puutuvatest ametitest.