Keskkonnaagentuuri juht: Linnalised üleujutused sagenevad

Tänavu 3. juunil mõnekümne minuti jooksul Pärnut tabanud vihmahoog muutus mitu kesklinnas tänavat järveks. Foto: Marje Vaan

Juuni esimese esmaspäeva õhtul tabasid Pärnut ekstreemsed vihmahood. Keskkonnaagentuuri andmetel mõõdeti paari tunni sademeid 46 millimeetrit ehk 59 protsenti selle kuu sajunormist. Sedasorti paduvihmad, mis sel päeval tekitasid Pärnu kesklinnas uputuse, nii et päästjad pidid Laia tänava sulgema, on tulevikus ilmselt aina sagedasemad.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnade kohaselt tuleks ilmaradarite võrgustikku laiendada, et lähenevast tugevast sajust varakult teada saada ja selle eest aegsasti hoiatada.

Pääsu pole ka uputuste eest, nagu need tabasid Eesti läänerannikut 2005. aasta jaanuaritormi ajal. Tõenäosusarvutuste järgi tõuseb meri nii kõrgele korra poole sajandi jooksul, 100 aasta jooksul sellest veel ligemale 25−40 sentimeetrit ülespoole. Kuidas me selleks valmis oleme?

Tänavu 3. juuni õhtul tabas Pärnu kesklinna tugeva sajuhoo järel korralik uputus. Milline oli keskkonnaagentuuri prognoos selle saju kohta ja kui täpne see oli? Kas ja kuidas on võimalik selliseid sajuhooge ette näha ja nende eest hoiatada?

Keskkonnaagentuur väljastas nii 2. juunil kui sama päeva hommikul prognoosi, mis teavitas hoovihmast ja äikesest järgnevas sõnastuses: "Mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Sadu on kohati tugev ja sekka võib tulla rahet. Äikese ajal on tugevate tuulepuhangute oht.” Paraku veel täpsemalt ehk linnajao või asula ja küla täpsusega ei ole tänapäeval võimalik äikesevihma prognoosida.

Lähenevaid intensiivseid sadusid on eelkõige võimalik tuvastada ilmaradaritega. Ilmaradari tööpõhimõte seisneb atmosfääris olevatelt veepiiskadelt tagasi peegeldunud signaali mõõtmisel. Ilmaradari väljasaadetavad impulsid tuvastavad sajupilveosakeste suuruse ja kuju alusel, kas tegemist on vihmapiiskade, lumehelveste või raheteradega ning kui tugeva saju need kaasa võiksid tuua. Mõõtmistsükli jooksul kogutud andmetest saadakse spetsiaalse tarkvara abil ülevaade sajualade paiknemisest ja nende edasisest tõenäolisest liikumisest järgneva kahe tunni jooksul. Info on nähtav keskkonnaagentuuri veebilehel.

Radarite kõige kvaliteetsem mõõteulatus on piiratud ligikaudu 100 kilomeetriga, sellest kaugemale jäävad alad on sademete poolest tihti alahinnatud, kuna atmosfääri madalamates kihtides toimuvad protsessid jäävad radarile nähtamatuks maa kumeruse tõttu. Tihedam radarivõrk parandaks ja kiirendaks märgatavalt ohtlike ilmanähtuste tuvastamist ja aitaks neist varem hoiatada ning inimeste tervist ja vara säästa.