Veekeskuse basseini põhjast inimese avastanud töötaja: Tajusin ohtu enda elule

Tervise Paradiis. Foto: Mailiis Ollino

Veekeskuse külastajate abiga nelja meetri sügavuse basseini põhjast teadvuseta inimese välja toonud valveinstruktorile oli see elu esimene kriisiolukord. Mullune traagiline tööpäev jäi talle Tervise Paradiisis viimaseks. Ta ei suutnud seda tööd enam teha.

11. oktoobril kell 23 on loos täpsustatud õnnetuspaigalt häirekeskusesse helistamise aega. Häirekeskuse andmete järgi helistati numbril 112 siis, kui kannatanu oli veest välja toodud.

Praeguseks on töökohta vahetanud kõik kolm valveinstruktorit, kes tol päeval tööl olid.

Mullu 11. märtsil uppus Tervise Paradiisis nelja meetri sügavuses basseinis 27aastane Kristjan, kelle kallim oli viiv pärast veekeskusesse saabumist vette lükanud.

Ühes vahetuses töötas toona korraga kolm valveinstruktorit. Üks vaatles keskuses toimuvat nelja meetri sügavuse basseini lähedal, teine jälgis ülakorrusel instruktorite ruumis mitmelt ekraanilt valvekaamerate pilti. Kolmas oli meditsiiniruumis ja valmis abi osutama, kui keegi peaks sinna pöörduma. Enamasti tähendas see näiteks marrastatud kohale plaastri panemist. Iga tunni jooksul valveinstruktorite asupaigad vahetusid.

Sel ajal kui noor naine oma kallima vette lükkas, oli nelja meetri sügavuse basseini läheduses veekeskuse töötaja, kelle kohta prokurör Olgerd Petersell on öelnud, et tegemist oli selles ametis väljaõppeta inimesega. Veekeskuse administraatoriga, kelle tol päeval oli valveinstruktorit asendama määranud Tervise Paradiisi vaneminstruktor Gert Kuusik. Nii süüdistab prokuratuur surma põhjustamises ettevaatamatusest Kuusikut ja osaühingut Tervise Paradiis.

Tookord parasjagu esmaabitoas viibinud valveinstruktor mäletab, et basseini läheduses olnud kolleeg pöördus raadiosaatja kaudu tema poole. Kuulda oli veekohinat, laste kilkeid. Tugeva taustamüra tõttu ei saanud ta aru, mida vahetusekaaslane talle ütles. Ta oletas, et keegi on end vigastanud ja tahab plaastrit. Nii avas ta meditsiiniruumi ukse, et inimesed teaksid, kuhu tulla. Ta jäi uksele ootama, aga kedagi ei tulnud. Nii sammus ta edasi ja nägi kolleegi trepist üles tulemas. "Ta kutsus mind alla. Ta oli, ma ütleks, et segaduses, stressis," meenutab ta.