Kalastuskaardi tasu tõuseb, Pärnu lahes keelatakse kohapüügil trollimine

Harrastuspüügi tasud tõusevad eeldatavasti uuel aastal. Foto: Urmas Luik

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

"Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu, toetatakse harrastuskalapüügi infrastruktuuri rajamist ning tehakse järelevalvet. Raha selleks saadakse nii püügiõiguse tasudest kui ka Euroopa liidu fondidest," rääkis kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

"Soovime muuta harrastuskalapüüki atraktiivsemaks ja suurendada kalavarusid. Selleks on tarvis ajakohastada kalastajate endi panust neisse vajalikesse tegevustesse ning tõsta püügiõigustasusid," lisas Suu.

Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest üheksa eurot, jõgedes lõhe ja meriforelli püüdjatel kümme eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta neli eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb neljaeurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.

Angerja veekogudes on 2025. aastast kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral 10 eurot. Ülejäänud veekogudes, kus tohib õngejada kasutada, on tasu neli eurot.

Matsalu rahvuspargis jääb pea kõigi kalastuskaartide tasu muutmata. Ainsana tõstetakse 48tunnise kalastuskaardi hinda, mille eest tuleb edaspidi tasuda nelieurot.

Muutmata jäävad vähipüügi ning Kesk-Eesti forellijõgede kalastuskaartide tasud.

Tulevast aastast tõusevad küll tasud neil kalastuskaartidel, mis kehtivad vaid kindlas piirkonnas ja erilistele püügivahenditele, kuid harrastuskalapüük kui selline jääb endiselt soodsaks ja kättesaadavaks. Harrastuspüügiõigus on pensionäridele ja lastele tasuta ning ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta.

Tulevast aastast saavad lõhe- ja meriforellipüüdjad osta kalastuskaarte ainult 24 tunniks. Sarnane muudatus ootab ees ka Endla looduskaitsealal püügil käivaid kalastajaid. Ööpäevate kalastuskaartide väljastamise eesmärk on saada oluliselt parem ülevaade ohustatud liikidest ja tundlike loodusalade püügikoormusest.

Koha püük trollimise teel ehk paadi järel lanti vedades on järgmisel aastal Pärnu lahel keelatud. Ajutise kitsendusena tuleb trollida kas Pärnu lahest väljaspool või siis kasutada Pärnu lahes muid kalapüügieeskirjas lubatud püügimeetodeid. 

Keeld on vajalik, kuna Pärnu lahe kohavaru ei ole vaatamata kaitsemeetmetele oluliselt suurenenud. Trollimise käigus saadakse ebamõistlikult palju alamõõdulisi kalu ühe mõõdulise kala kohta. Selleks, et alamõõdulised kohad oleksid paremini kaitstud, tasub mõneks ajaks trollimine Pärnu lahes peatada. Varu kõige enam kahjustavad püügimeetodid tuleb asendada säästvamatega seniks, kuni kalavaru taastub.

Määrus pole veel jõustunud, kuid on saadetud erinevatele huvigruppidele kooskõlastamiseks.