Uuring: jääle minnes ei võeta ohutusvarustust kaasa

Jääle minnes tuleb kaasa võtta päästevest ja jäänaasklid. Foto: Urmas Luik

Päästeameti tellitud uuringust selgus, et vähenenud on inimeste hulk, kes veesõidukiga sõites kannab päästevesti või võtab jääle minnes kaasa ohutusvarustuse.

Veeohutusteadlikkus on viimase uuringuga võrreldes veidi kahanenud, aga mitte väga palju. Märkimisväärselt vähem on aga neid, kes viimase 12 kuu jooksul on veesõidukiga sõites päästevesti kandnud (62 protsendilt 56ni). Samuti napib inimestel teadmisi jääl käimiseks vajaliku ohutusvarustuse kohta.

"Jääle minnes tuleb kaasa võtta päästevest ja jäänaasklid. Mõistlik on kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma," selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ja lisas, et nii talvel kui suvel on tähtis kaasa võtta laetud akuga ja veekindlasse kotti pandud telefon, et vajadusel abi kutsuda.

Suvisel ajal liigeldakse veesõidukitega rohkem, aga ohutusvarustuse peale tuleb aasta läbi mõelda. "Päästevest on veekogul liigeldes kohustuslik päästevahend ja peab olema korralikult kinnitatuna seljas. Paadipõhjas olevast päästevestist ei ole ootamatu õnnetuse puhul kasu," rõhutas Virkala.

Virkala sõnutsi ilmnes uuringust seegi, et 22 protsenti viimase aasta jooksul ujumas käinutest tegi seda mõnes rannavalveta metsikus kohas. "Mõistlik on supelda seal, kus on teisi inimesi, eriti hea, kui on rannavalve. Ootamatuid terviseprobleeme tuleb ette ja kui kedagi märkamas ja aitamas ei ole, võib see ujumine üsna kurvalt lõppeda," nentis Virkala.  

Kolmandaks ilmnes uuringust, et 11 protsendi võrra vähem on neid, kes viimasel kahel aastal on midagi teinud selleks, et oma kodulähedast veekogu ohutumaks muuta. "Suurem osa uppumisi leiab aset vette kukkumise või kaldalt libastumise tõttu ja seda kodulähedaste veekogude ümbruseski. Sellised õnnetused on aga enamasti ennetatavad," ütles Virkala. Näiteks saab korda teha ohtlikud purded, puhastada veekogu põhja, puhastada ja korrastada selle kaldad või paigaldada päästevahendite kapi.

Nii seekordsest kui varem valminud uuringust laste ohuteadlikkuse kohta ilmnes, et vanemad räägivad oma võsukestega aina vähem veeohutusest, ometi on see üks parimaid viise õpetada lapsi ohtudest hoiduma.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 41 inimest, ligemale pool uppunutest olid alkoholijoobes.

Uuringu korraldas päästeameti tellimusel Kantar Emor selle aasta 12. augustist 6. septembrini. Küsitleti 1828 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, et hinnata veeohutusteadlikkust ja hoiakutes toimunud muutusi. Samalaadset uuringut on tehtud iga kahe aasta tagant 2011. aastast.