:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16555662t1h1055.jpg)
Just praegu, härdal jõuluajal, kui seda lugu siin loete, saab keegi oma kodus armutult peksa. Kedagi alandatakse, mõnitatakse. Keegi kannatab seksuaalvägivalla all. Kaitstud pole lapsedki. Mõni tunneb hingekriipivalt kohutavat julmust oma ihu peal, mõni näeb seda pealt. Sellised mälestused jäävad neid lapsi saatma terveks eluks.
Praeguses vaat et püsivalt pilkases pimeduses tänaval liikujatel pole aimugi, millise kollase aknaruudu taga parasjagu kellegi kallal jõhkrutsetakse. Harvematel juhtudel jõuab kõrvulõikav kisa nelja seina vahelt väljagi. "Kas see on ikka see?" võib inimene hakata kahtlema. "Kas ma kuulen ikka õigesti?"
On kurb tõsiasi, et samal ajal kui paljudes kodudes on kallid inimesed saanud kokku, naudivad ühist rahulikku aega ja pere pisemad ootavad suure elevusega jõuluvana, mitmekordistub pühade ajal lähisuhtevägivalla juhtumite arv. Aga mida teha, kui märkate lähedaste või naabrite juures vägivalda?
Sel nädalal korraldasid sotsiaalministeerium ja IKEA koostöös politsei- ja piirivalveameti ja sotsiaalkindlustusametiga teavitusürituse "Kodu olgu turvapaik", mille eesmärk oli pöörata tähelepanu pühade ajal sagenevatele vägivallajuhtumitele. Eksperdid tõid seal esile, et märkamine ja hoolimine on lähisuhtevägivalla ennetamise alustalad, mis võivad päästa elusid.
"On südantlõhestav, et kodu, mis peaks olema meie pelgupaik, seda nii paljudele ei ole," lausus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Pühadeaegne kasvav perevägivalla oht tuletab valusalt meelde, kui oluline on pakkuda ohvritele ja nende lähedastele vajalikku abi."
Riisalo avaldas heameelt selle üle, et mullu jõustunud ohvriabi seadus pakub psühholoogilist tuge ka ohvri lähedastele ja seda isegi juhul, kui juhtunu kohta pole alustatud kriminaalmenetlust. "Toetus on olemas, tähtis on, et julgeme seda otsida," märkis minister.
/nginx/o/2024/12/20/16555664t1h2870.jpg)
Põhja prefektuuri politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa tõdes teavitusüritusel, et jõulud on osas peredes väga keeruline aeg ja pühade ajal perevägivald koduseinte vahel kasvab. "Kasvulava vägivallale pakuvad kaks olulist tegurit: ühelt poolt veedavad inimesed rohkem aega koos ja aega erimeelsuste tekkeks on seega tavalisest enam," avaldas ta. "Teisalt tarvitatakse pühade ajal rohkem alkoholi, mis võimendab seda, et ühel hetkel enam ühist keelt ei leita. Kui sõna jõust jääb väheseks, võetakse appi nii vaimne kui füüsiline vägivald."
Politsei saab tavapäraselt ööpäevas kuni 30 teadet perevägivallast, pühade ajal see arv mitmekordistub. Tänavu on ohvriabisse tehtud juba üle 13 000 pöördumise, millest umbes 3000 on seotud lähisuhtevägivallaga. Lasteabisse pöördumisi prognoositakse aasta lõpuks üle 18 000. Naiste tugikeskustest abi saanud 1645 naisega oli novembri seisuga seotud 1312 last, kes vajasid samuti tuge.
Nagu tõdes Pärnu Postimehele siinse jaoskonna menetlusgrupi juht Anna Kristiina Lätt, annavad nad endale selgelt aru, et politsei saab teada vaid murdosa tegelikult kodudes toimuva vägivalla kohta.
"Tänavu võivad juhtumite arvu tõsta omakorda tõeliselt pikad pühad: nii jõululaupäev kui -pühad on nädala sees ja kel vähegi võimalus, võtavad vabaks eelnevad ja järgnevad päevadki," nentis Lätt. "Rõõmsatest jõulupühadest saab seeläbi nii mõnelegi pikk ja traumaatiline vägivallaperiood."
/nginx/o/2024/12/20/16555663t1hb58c.jpg)
Kui kannatate vägivalla all või märkate seda, saate abi saamiseks pöörduda alljärgnevatel telefoninumbritel või veebiaadressidel.
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kai Hallik rõhutas, et sellel, millist pühadeaegset õhkkonda vanemad oma lastele pakuvad, on laste emotsionaalsele heaolule oluline roll. "Vanemad loovad lastele jõulude tähenduse," selgitas Hallik. "Koos luuakse hetki ja mälestusi, mis jäävad laste südamesse kogu eluks, kujundades nende arusaama armastusest, turvalisusest ja perest. Need hetked määravad, kuidas lapsed pühadele tulevikus tagasi vaatavad ja milliseid emotsioone endaga kaasas kannavad."
Nii vägivalla all kannatajatele kui pealtnägijatele on politseil üks ja seesama sõnum: helistada kohe hädaabinumbril 112. "Siin ei ole kohta häbitundeks või kahtlusteks ja lähisuhtevägivald ei ole kunagi peresisene asi," kinnitas Lätt. "Sageli ei ole sellise vägivalla alla kannataja alati suutelinegi abi otsima, kuna ollakse vägivallaga kaasneva manipulatsiooni ohver või on telefon ära võetud või lõhutud. Vägivalla peatamiseks ja ohvri elu päästmiseks võib olla ainus vahend just naabri telefonikõne politseisse."
"Seega, kui kuuled, näed, tead või kahtlustad mõnes kodus vägivalda, siis teata alati. Isegi, kui kahtled, ja eriti juhul, kui kodus on lapsi," julgustas Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi juht. "Lähisuhtevägivalla juhtumid on politseile kõige kõrgema prioriteetsusega väljakutsed ja politsei reageerib neile alati."
Lätt selgitas, et iga sellise väljakutse saamisele ja info kontrollimisele järgneb politsei vestlus juhtumi osalistega. Sageli kaasab politsei siis Ohvriabi spetsialistid. Veendumaks, ega ohvri elu ja tervis ole enam ohus ja kõik osalised mõistavad olukorra tõsidust. "Kannatanu saab seeläbi kindlustunde, et ta ei ole mures üksi või vägivallas süüdi ja abi on olemas, vägivallatseja saab aga selge signaali, et vägivald on kuritegu ja ta võetakse selle eest vastutusele," avaldas Lätt.
Tänavu võivad juhtumite arvu tõsta omakorda tõeliselt pikad pühad: nii jõululaupäev kui -pühad on nädala sees ja kel vähegi võimalus, võtavad vabaks eelnevad ja järgnevad päevadki. Rõõmsatest jõulupühadest saab seeläbi nii mõnelegi pikk ja traumaatiline vägivallaperiood.
Anna Kristiina Lätt, Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi juht
Politsei paneb inimestele südamele, et kannatanu peab ise olukorra tõsidust mõistma ja lahendust otsima, sest ainult siis saab ta pakutavat abi vastu võtta. "Tugivõrgustik on selleks loodud ja alati olemas," märkis Lätt. "Samuti saab abi otsida vägivallatseja, näiteks pöörduda vägivallast loobumise toetamise nõustaja poole."
Eesti inimeste teadlikkus ohvritele mõeldud tugiteenustest on kasvanud, ent professionaalse abini paljud veel ei jõua. Suurt tuge saavad siin pakkuda kogemusnõustajad, kes on sama läbi elanud.
"Nii nagu suureneb jõulude ajal politsei statistika lähisuhtevägivalla väljakutsete kohta, olen mina kogemusnõustajana valmis selleks, et mul on postkastis tavapärasest rohkem abivajajate kirju," lausus sotsiaalministeeriumi nõunik ja kogemusnõustaja Merli Kaunissaar. "Lähisuhtevägivalla ennetuses on tähtis roll kogu ühiskonnal. Iga inimene, kes teab, et tema tuttav või lähedane on vägivaldses suhtes, peaks julgustama ohvrit abi otsima ja vajadusel ise võtma ühendust politseiga, et juhtunust teavitada. Seda eriti siis, kui peres on lapsed."
Sotsiaalse algatuse "Märka vägivalda" eestvedaja IKEA Eesti turu juht Marko Põder märkis, et keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui ei olda üksi.
"Me peaksime ühiskonnana lahti laskma mõtteviisist, et lähisuhtevägivald on iga pere siseasi," rõhutas Põder. "Samuti peame õppima vägivalda märkama ja tegutsema, sest vägivalda paremini tundes on tõenäolisem, et oskame aidata iseennast, lähedasi, naabreid ja kõiki teisi, kes on vägivallaga kokku puutunud. Samuti tunneme siis suuremat kindlust abi otsida."
:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)