Saada vihje

Aasta loom on Eesti metsade hiiglane

Copy
Elupaigana niiskemaid alasid eelistavad põdrad toituvad puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest.
Elupaigana niiskemaid alasid eelistavad põdrad toituvad puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Foto: Tairo Lutter

Terioloogia selts valis 2025. aasta loomaks Eesti suurima imetaja põdra, kes sümboliseerib meie looduse rikkust ja keerukaid suhteid inimesega. Metsaökosüsteemi lahutamatu osana mängib põder olulist rolli meie ulukikooslustes.

Ligemale kahemeetrise turjakõrguse ja pea 600 kiloga on põder Eesti suurim hirvlane ja kogu Euroopa metsade suurim imetaja. Riiklike seiretulemuste põhjal kuulus põdra asurkonda 2024. aasta hakul 10 000 –11 000 isendit.

2023. aastaga võrreldes on põdra üldarvukus veidi langenud, seda eelkõige Mandri-Eestis. Eriliselt paistab silma asurkonna juurdekasvu iseloomustav vasikate osa, mis oli viimase 20 aasta madalaim ja osutab suurenenud kisklussurvele. Jahimehed küttisid mullu 4000 põtra.

Põder on võimas ja karismaatiline loom, kes vajab nii looduskaitselist tähelepanu kui senisest teadlikumat suhtumist.

Ragne Erimäe, Eesti terioloogia selts

 


Sel aastal on tähelepanu keskmes põdra populatsiooni seisund, sellele mõjuvad tegurid ning inimese ja põdra kohtumised, mis tihti toimuvad juba linnaruumis. Tähelepanu all on samuti metsloomade elupaikade sidusus ja suurte pooleli taristuprojektide, sealhulgas ökoduktide ja muude ulukipääsude mõju. Luubi alla võetakse, milline on põdra arvukuse muutus viimastel aastatel ning kas ja kuidas see mõjutab metsakasvatust.

"Põder on võimas ja karismaatiline loom, kes vajab nii looduskaitselist tähelepanu kui senisest teadlikumat suhtumist. Aasta loomana aitab ta esile tuua inimtegevuse ja metsloomade elupaikade vahel tasakaalu leidmise vajaduse," sõnas Ragne Erimäe Eesti terioloogia seltsist.

Kõik põdrad ei kanna sarvi, need kasvavad vaid põdrapullidel.
Kõik põdrad ei kanna sarvi, need kasvavad vaid põdrapullidel. Foto: Urmas Luik

Oma panuse aasta looma heaks saab anda, registreerides põdraga kohtumised või tema tegevusjäljed loodusvaatlustena Loodusvaatluste nutirakenduses või platvormil PlutoF. Põdravaatlused aitavad muu hulgas uurida selle suure imetaja liikumisi linnaruumis ja planeerida rohevõrgustikku.

Põdrast kuuleb lähemalt veebruaris aasta looma avaüritusel Tallinna loomaaias. Samuti korraldab aasta loomale pühendatud sündmusi Eesti jahimeeste selts, kelle eestvõttel toimub põdrateemaline konverents. Sügisel on kavas põdrale pühendatud fotonäitus ja Eesti Mündiäri annab välja tema meenemedali.

Lisainfot leiab teema-aasta kohta jooksvalt Eesti terioloogia seltsi kodulehelt ja ühismeediakanalitest. 

Tagasi üles