Naabri terav nina päästis halvimast

Liiga varajane siibri sulgemine on peamine põhjus, miks vingugaas eluruumi tekib. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Neljapäeva õhtul teatati häirekeskusele, et ühes Pärnu kodus on tunda vingu.

Kell 17.12 helistas häirekeskusesse Pärnu Suur-Sepa tänava elanik, kelle korterisse imbus teadmata kohast vingu. Sündmuspaigale sõitnud päästjad tuvastasid mõõtmise tulemusena, et toas ongi vingu, ja ventileerisid ruumid.

​Nagu Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht​ Maris Moorits sedastas, selgus põhjalikuma kontrolli tulemusel, et ving imbus korterisse naaberkorterist, kus ahju valesti köeti.

Millistel juhtudel on vaja paigaldada vingugaasi­andur?

Peale suitsuanduri tuleb paigaldada vingugaasiandur, kui kodus on kütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada, näiteks puuküttel ahi, kamin, pliit või katel. Foto: Arvo Meeks

2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selline seade gaasil töötav veesoojendi ja katel.

Alates 1. märtsist 2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasiandur hoones on kohustuslik ka siis, kui eluruumis paikneva gaasiseadme korral välditakse vingugaasi teket ja eluruumi sattumist tehniliste abinõudega.

Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones on tahkekütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada, näiteks puuküttel ahi, kamin, pliit, katel.​

Andmed: päästeamet