Pärnu kesklinnas liigub karvutu rebane, kes võib koeri kärntõvega nakatada

Pärnus Suur-Jõe tänava kandis liikuval rebasel on saba juba karvutu ja tagakeha karvkate räsitud. Foto: Erakogu

Pärnus Suur-Jõe tänava kandis võib kohata kahte rebast, kellest ühel on selle kandi elaniku tähelepanekut mööda kärntõbi. Metsloomi meil aga ei ravita. Sestap paneb veterinaar inimestele südamele: kui on teada, et mõnes kandis liiguvad metsloomad, tuleks lemmikuid ennetavalt kärntõve eest kaitsta, preparaadid on selleks olemas.

Kohaliku elaniku kirjeldust mööda on ühel jõe ääres silkaval rebasel sabaots juba karvutu ja ka tagakeha karvkate näeb räbal välja. Pärnakas pöördus mitme ametiasutuse poole, aga sai kõikjalt vastuse, et sellises konditsioonis metsloomi ei ravita. Alles siis, kui loom ei saa enam endaga hakkama, ollakse nõus isendile järele tulema. Metsloomaühingust soovitati tal endal ravim osta, kui ta tahab rebast aidata. Pärnakas ei tea veel, kas ta võtab reinuvaderi tohterdamise ette, seda enam, et ravimit saab vaid retsepti alusel.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi teatel vabalt ringi liikuvaid metsloomi tõepoolest ei ravita. Eestis on erand rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine: neile heidetakse vaktsiinipalu, aga see on ennetav töö.