/nginx/o/2025/03/17/16717646t1hd8db.jpg)
Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligemale 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit. Neist üle 400 on põhjustatud söövitavatest kemikaalidest nagu äädikhape või katlakivieemaldi. Kõige sagedamini juhtub õnnetusi kuni nelja-aastaste lastega. Alanud teemanädal juhib tähelepanu kodukeemiamürgistuste ennetamisele.
Enamik kemikaalimürgistusi juhtub tähelepanematusest: kemikaalid on jäetud lastele kättesaadavasse kohta ja valveta, valatud originaalpakendist ümber või pole järgitud ainete kasutusjuhiseid. "Üle 150 mürgistusjuhtumi aastas on tingitud kemikaali ümbervalamisest käepärasesse anumasse nagu joogipudelisse või -klaasi, millel puudub märgistus," märkis mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Nii võtabki keegi teadmatusest pudelist või klaasist lonksu ja tagajärjed võivad olla väga rasked. "Kõige turvalisem on kemikaali hoiustada originaalpakendis, millel on hoiatusmärgistus ja kasutusjuhend," kinnitas Oder.
Üks levinumaid õnnetuste tekke viise on, kui keedukannu on jäänud katlakivieemaldi kontsentraat või lahus, mida pahaaimamatult kasutatakse tee, lapse piimasegu või muu toidu valmistamisel.
Kindlasti tuleb katlakivitöötluses kann selgelt märgistada. "Kõige parem on luua eksimuste vältimiseks süsteem, mis ei vea alt ka siis, kui ollakse väsinud või tuleb toimetada kiirustades," soovitas Oder.
Äädikamürgistuste arv kasvab esimestel suvekuudel, kui inimesed asuvad grillimise eel liha marineerima. "Keegi ei joo äädikat tahtlikult, kuid januga haaravad inimesed veepudeli või -klaasi teadmata, et kaaslane on sinna näiteks toiduvalmistamiseks äädikat valanud,” selgitas mürgistusteabekeskuse juht. Et niisuguseid õnnetusi ennetada, on soovitav kasutada 30protsendise äädikhappe asemel nii toiduvalmistamisel kui koristamisel alla kümneprotsendist söögiäädikat. Peale selle tuleb äädikat ja muid kodukeemiavahendeid hoida originaalpakendis ning laste vaate- ja käeulatusest väljas, eelistatult lukustatud kapis. Kui kemikaali peab ümber valama, tuleks uus pakend märgistada selgelt ja kõigile pereliikmetele arusaadavalt.
Loputage suud tavalise veega, andes kannatanule väikeste lonksudega juua gaasita vett.
Inimest ei tohi ajada oksendama! Oksendamisel jõuab söövitav kemikaal uuesti söögitorru ja teeb veel rohkem kahju.
Mürgistuse või selle kahtluse korral helistage 16 662. Mürgistusinfoliin on anonüümne, avatud ööpäev läbi ning sealt saab juhiseid ja abi eesti, inglise ja vene keeles.
Lisainfot levinumate mürgistusohtude ja nende ennetamise kohta leiab mürgistusteabekeskuse uuelt kodulehelt https://www.16662.ee/.
Allikas: terviseamet
Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal nädalal. Selle on ellu kutsunud terviseamet, et juhtida tähelepanu enam levinud mürgistusohtudele ja anda soovitusi nende vältimise suhtes.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
