Enne öörahu lühendamist mõõdetakse öist muusikat

Soojemate ilmade saabudes meeldib inimestele rohkem väljas istuda ja muusikat kuulata. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsus tellib kesklinna ja ranna rajooni meelelahutuskohtade muusika helitugevuse mõõtmised ja otsustab seejärel, kas lühendada kaheksal suvisel nädalavahetusel öörahu aega kahe tunni võrra või ei.

Märtsis tegid Rüütli ja Supeluse tänava äärsete toitlustuskohtade omanikud ettepaneku lühendada 23. juunist 11. augustini kesklinnas ja ranna piirkonnas öörahu algusaega reedeti ja laupäeviti kella kahest kuni kuueni. Ettepanek on Pärnu Postimehe veergudel tekitanud elavat arutelu.

Linnavalitsus on kohtunud ettevõtjate ja politsei esindajatega, et otsida kõiki huvigruppe rahuldavaid lahendusi.

Eilses Pärnu Postimehes avaldas linnapea Toomas Kivimägi isikliku seisukoha, et tema on öörahu lühendamise vastu, linnavalitsus pole küsimust veel otsustanud.

Heliregulaatoritele pannakse punane joon

19. aprilli kohtumisel lepiti kokku, et 14.–20. maini pärast kella 17 mõõdetakse meelelahutuskohtade helitugevust. Sotsiaalministri määruse järgi ei tohi see 23–7 ületada 50 detsibelli.

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse teatel olid ettevõtjad nõus tingimusega, et väliterrasside audioseadmete heliregulaatoritel märgitakse 50 detsibelli ületav nivoo punasega. “Kui see on väljas mängiva muusika puhul üle, on rikkumine tuvastatud. Rikkumise tuvastajaks on linnaametnik või linnakodanik, kes fikseerib näiteks mobiiltelefoniga pildistades võimendi esikülje, kus on näha 50 detsibelli punane joon,” selgitas Kosenkranius.

Kosenkranius ütles, et kui mõni ettevõtja normi suvel rikub, siis järgmistel suvedel öörahu ei lühendata.

Muusika tugevust saab kontrollida, kuid lärmi võivad tekitada ka tänaval liikuvad purjus inimesed, autod. Avaliku korra peaks Kosenkraniuse jutu järgi tagama politsei, mis teeb seda, sõltumata sellest, millal kehtib öörahu.

Öörahust saadakse erinevalt aru

Linnakodanik Peeter Volkovi arvates võiks linnavalitsus algatada avaliku korra eeskirja täpsustamise, et mõistest “öörahu” kõik ühtemoodi aru saaksid. “Mõne arvates peaks siis kehtima komandanditund, teiste arvates on lihtsalt hämar aeg. Mis on öisel ajal rahu, on arusaamatu. Ilmselt see, et momendil ei ole sõda,” arutles Volkov.

Volkovi jutu järgi polemiseeritakse tegelikult müra kui häiriva faktori üle, kusjuures müra talumise vajadust eri kellaaegadel kirjeldab praegu sotsiaalministri määrus ja tulevikus korrakaitseseadus. “Mina saan aru nii, et pärast kella 23 tuleb sellisest asutusest (meelelahutuskohast, T. R.) lähtuv heli maha keerata vastavalt sotsiaalministri määruses toodud öise aja tasemele ja ongi kogu lugu. See ei sega aga seal viisakalt aega veetmast,” rääkis Volkov.

Volkovi jutu järgi suutis ta avaliku korra eeskirjast ainsa öörahu kohta käiva piiranguna välja lugeda alaealiste saatjata liikumise keelu. “Olen oma kutsetöös pidanud kokku puutuma paljude kohaliku omavalitsuse regulatsioonidega, kus vahel on jäänud mulje, et vähene õigusselgus võibki olla taotluslik, sest võimaldab paremini eri huvigruppide vahel manööverdada. See on kahetsusväärne praktika ja loodan, et konkreetsel juhul nii ei ole,” ütles ta.

Kosenkraniuse sõnade järgi vaatavad juristid Volkovi mõttearutelu üle ja otsustavad siis eeskirja täpsustamise vajaduse.

Öörahu algusaja nihutamine suvistel nädalavahetustel on linnavalitsuse pädevuses, otsustamise aega pole veel teada. Avaliku korra eeskirja peaks linnavalitsuse ettepanekul muutma volikogu, mis koguneb korra kuus.