Maailmarändurid jõudsid Pärnu
17. veebruar 2009, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi jätkavad jalgsirännakut Läti piiri poole abikaasad Tina ja Ruan de Flamingh oma truu neljajalgse sõbra Akelaga, kolmik jõudis Pärnu laupäeva hilisõhtul ja kohtub homme kell 17 Pärnu kunstnike majas (Nikolai 27) reisi- ja fotohuvilistega.
Pärnus peatuvatel 30aastastel ränduritel on reisi algpunktist Norra põhjatipust mullu märtsist alates selja taha jäänud 2800 kilomeetrit ja läbi käidud kolm saapapaari, neljas on neil jalas.
Ees on 5200 kilomeetrit, et jõuda järgmise aasta juunis-juulis sihtpunkti Kreeka lõunatipus. Kokku 8000 kilomeetrit, millest läbitud riikide hulka jääb Venemaagi, Ruani pass aga võttis piirivalvurid keeletuks.
Šveitsi ungarlane Tina on sotsiaalpedagoog, Lõuna-Aafrikast pärit Ruan aga safarigiid.
Jalgsirännakut läbi mitme riigi kavandasid nad ligi aasta ja pagasiveo ratastel saankelgud tehti neile Norras.
Nüüd veab naine ligi 60kilost ja mees umbes 90kilost elamiskraami enda järel ja ühel veokil lehvib Lõuna-Aafrika Vabariigi, teisel Šveitsi lipp ning käsitsi on joonistatud kiri EXPEDITION-EARTH.COM, mis on nende reisipäeviku kodulehe aadress.
“Tahame oma rännakuga teadvustada ja juhtida tähelepanu Charge’i sündroomiga sündinud lastele,” rääkis Tina. Selgitades, et haigust põhjustav geenidefekt kahjustab silmi ja kõrvu, nende meeleelundite talitlus on häiritud ja aitab vaid operatsioon. Sellise sündroomiga lastel tekivad südameprobleemid ning nad jäävad kasvus kängu.
“Selline haigus on meie tuttava abielupaari peresse sündinud lapsel ja isegi Šveitsis kulus arstidel palju aega enne Charge’i sündroomi diagnoosimist,” mainis Tina.
Tosinat riiki läbival missioonirännakul räägivad Tina ja Ruan veel vähetuntud lastehaigusest meedia kaudu, sest huvi omapärase paari ja nende koerast kaaslase vastu on igal pool olnud suur.
“Päevas käime, kuidas kunagi, 20-25 kilomeetrit, öömaja pärast meil muret pole, sest telk kuulub reisivarustuse hulka,” seletas Ruan. Lisades, et neile on kõige halvem märg, jahe ja vihmane ilm. Sellist ilma on jaanuaris Eesti pinnale jõudnud rändurpaar siin küllaldaselt kogenud.
“Iga aasta kohta anname välja fotoraamatu, selles on rännakul tehtud pildid ja vähe teksti, aga meil on koju Šveitsi tagasi jõudes kavas kirjutada kaks paksu raamatut rännakul kogetust ja veel üks lasteraamat, mille peategelane on läbi Euroopa kõndiv koer,” rääkis Ruan.
Pärnu peatus kujuneb rändurpaaril algul kavandatust pikemaks, sest Tina jalg vajab puhkust ja veidi ravi.
“Pärnus ei ole me kuigi palju jõudnud ringi vaadata, aga vanalinna osa on teil väga ilus ja inimesed vastutulelikud,” mainis Ruan eile Pärnu Postimehe toimetuses.
Rändurite reisipäevik on avaldatud Internetis aadressil
.