Linnavalitsus lubas neljal üritusel suvises Pärnus üle südaöö kesta

Pärnu linnavalitsus lühendas neljal suvisel nädalavahetusel Pärnus öörahu aega, lubades jaanipäevaüritustel, surfi- ja rannapeol ja “Augustiunetusel” üle südaöö kesta.

Linnavalitsus otsustas, et 24. juunil on öörahu 3–6 ning 8. juulil, 5. ja 12. augustil 2–6. 24. juunil on Pärnus suve alguse ja jaanipäevapidustused, 8. juulil rannas surfipidu, 5. augustil rannapidu ja 12. augustil kesklinnas ja ranna rajoonis “Augustiunetus”.

Ettevõtjate ettepanek lükati tagasi

Märtsis tegid Rüütli ja Supeluse tänava äärsete toitlustuskohtade omanikud ettepaneku lühendada 23. juunist 11. augustini kesklinnas ja ranna piirkonnas öörahu aega reedeti ja laupäeviti 2–6. Eilse otsusega lükati nende ettepanek tagasi, kuid abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi võib linnavalitsus konkreetsete avalike ürituste korraldamise soove edaspidigi arutada.

Linnakodanik Peeter Volkov on juhtinud tähelepanu, et mõiste “öörahu” on Pärnu avaliku korra eeskirjas halvasti lahti seletatud. Ainsa tegevuspiiranguna on seal kirjas avalike ürituste korraldajate kohustus tagada, et alla 16aastastele mõeldud sündmus peaks lõppema vähemalt üks tund enne öörahu algust. Seega peaksid laste jaanitulede korraldajad pärast eilset otsust lõpetama peo öösel kell kaks.

Sotsiaalministri määruse järgi ei tohi müra elu- ja puhkealadel, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes 23–7 ületada 50 detsibelli. Linnavalitsuse võimuses ei ole teistsuguste kellaaegade ja mürataseme lubamine, küll väljastab omavalitsus avaliku ürituse korraldamise lube.

Jaanipäevaööl, surfi- ja rannapeol ning “Augustiunetusel” ei tohi muusika pärast kella 23 mängida kõvemini, kui sotsiaalministri määruses on lubatud. Samal ajal võib vaiksem kontsert alata kas või kell neli öösel, kui linnavalitsus selleks loa on andnud.

“Kui väliterrassil peetakse normtasemest kinni ja ürituse korraldamiseks on luba, ei näe ma õiguslikku takistust,” vastas Kosenkranius küsimusele, kas kell neli öösel tohib kontserti korraldada. Lube väljastades jälgitakse siiski, et nad öörahu ajale ei satuks.

Pillimees vajab luba, raadio mitte

Meelelahutuskohta ja selle terrassi avades antakse ettevõtjale lahtiolekuajad. Kosenkraniuse jutu järgi lähtutakse seda tehes enamasti ettevõtja soovidest, aga kui naabrid protestivad, võidakse aegu piirata. Terrassi lahtiolekuaeg on üldjuhul niisama pikk kui ettevõttel, ent näiteks Veereval Õllel on sees ja väljas tegutsemiseks eri aeg.

Lahtiolekuajal võib terrassil mängida muusikat, kui see lubatud mürataset ei ületa. Pillimehe etteasteks või kontserdiks on Kosenkraniuse sõnul vaja avaliku ürituse luba, lindistatud muusika võib taustaks ilma loata mängida.

Kui kontsert toimub meelelahutuskoha ruumides, pole see enam avalik üritus. “Tänaval mängimine on avalik, hoones sees ei ole avalikkusele suunatud,” selgitas Kosenkranius.

Terrassil alanud kontsert võib hiljem sees jätkuda ja uksed lahti jääda. Siis pole üritus enam avalikkusele mõeldud.

Terrassil võib igaüks kohvi või õlut juua. Kui seltskond otsustab öösel kell kolm “Õllepruulijat” laulda, võib meelelahutuskoht paluda neil vaiksemalt võtta ja õlle müümise lõpetada, ent lärmamist takistada ta ei suuda.

Tervisekaitseameti Lääne talituse direktori Peeter Piigi sõnade järgi pole Eestis kehtestatud olmemüra norme ja kui keegi niisama lärmab või laulab, pole selle tugevuse mõõtmisel mõtet. Mõõta on võimalik näiteks muusikat, kuid sellest tuleb meelelahutuskohale enne teada anda.

Inimestevahelisi konflikte liiga valju muusika ja olmemüra pärast lahendab politsei. Korrakaitseseaduse järgi on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra, olgu kellaaeg milline tahes. Kas müra on oluliselt häiriv, otsustab politseinik.