Suurpuhastusturg väärtustas retrostiili

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suurpuhastusturul kauplejad ja külastajad ei hoolinud heitlikust ilmast.
Suurpuhastusturul kauplejad ja külastajad ei hoolinud heitlikust ilmast. Foto: Ants Liigus

Nädalavahetusel Pärnu Ammende villa aias suurpuhastusturul kimbutasid ostjaid-müüjaid vile tuul ja vihmasabinad, kuid kauplemine käis sellele vaatamata elavalt.

Kuna tänavu olid turu alateemad toit ja kodukaup, pakuti eelmiste aastatega võrreldes rohkem nõusid, tekstiile, valgusteid ja muid kodutarvikuid. Näha sai nostalgiliste mustritega kangaid, tasse-taldrikuid ja ammu unustuse hõlma vajunud tehaste ja organisatsioonide logodega joogiklaase.

Aastaid tagasi loodud mustrid, vormid ja värvid mõjusid ootamatult tänapäevaselt, tõestades, et uus on hästi unustatud vana.

Korraldajad soovisid, et turg mõjuks meeleoluka aiapiknikuna. Ja kuigi muutlik ilm ei soodustanud õhulistes kleitides jalutamist, võis siiski müüjate seljas märgata põnevaid kostüüme ja kauba väljapaneku rõhutamist valgete laudlinade, mannekeenide, lillede või muude detailide abil.

Mis üle, see müüki

„Võtsin kaasa nii enda pere kui sõprade üleliigseks muutunud asju,” rääkis rõivaid, nõukogudeaegseid nõusid ja raamatuid müünud Miina, kes soovijatele kooki ja võilillejuurtest tehtud kohvi pakkus. „Need lauanõud on oma aega kuskil panipaigas või pööningul oodanud mitukümmend aastat ja kui nad sealt välja otsisime, pääses nende ilu taas esile,” lisas ta.

Neiu jutu järgi oli vanu aegumatu moega asju kappidesse nii palju kogunenud, et tuli süda kõvaks teha ja osa müüki panna.

Sama probleemi vaevu kinni mahtuvate kapiuste-sahtlitega tunnistasid endal olevat Tallinnast kauplema tulnud sõbrannad, tekstiilikunstnikud Ülle Saatmäe ja Mari Haavel. Naised pakkusid müügiks põnevaid teise ringi poest avastatud linikuid, tekstiilivabriku laojääke, mustrilisi kangaid, aga ka omaloomingut: pakutrükis kaunistatud riiet, poekotte ja köögitekstiile.

„Minul on erialast tingitud kirg: kui kuskil teise ringi poes mõnda huvitavat kangast või ilusat käsitööd näen, ei raatsi seda sinna jätta,” rääkis Saatmäe sõrmede vahel pitslinikut keerutades.

Kogumiskirest tingituna olevat naisel kodus juba nii suur hulk tekstiile, et ükskõik millise teema kohta võiks kohvritäie esemeid välja panna.

Sama kinnitas Mari Haavel: kui kasutatud asjade poes midagi erilist silma hakkab, ostab ta selle ära ja vaatab alles kodus, kas see olemasoleva kraamiga kokku sobib. Kui ei sobi, saab selle ju taas ringlusesse saata.

Pirukad ja õnnenööbid

Lions Club Tallinn Hansa naised ühendasid kauplemise heategevusega. Klubikaaslastega ühiselt valmistatud lilleprosside, keraamiliste õnnenööpide ja ehete müümisest saadava tulu eest antakse suve lõpus Adamson-Ericu-nimeline stipendium ühele noorele kunstnikule.

Klubi presidendi Kersti Sõõrumaa teatel antakse Adamson-Ericu 110. sünniaastapäeva puhul stipendium välja esimest korda ja esitatud on juba 17 kandidaati.

Kuna turu teine alateema oli toit, meelitas mitu perenaist ostjaid pirukate ja muffinitega. „Olen suurpuhastusturul mitu aastat ostjana käinud ja nüüd otsustasin proovida müüjana,” rääkis pirukatega kaubelnud Kerli Prangli, kes lastega kodus olles tihti midagi küpsetab. Küllap on harjutamine teinud meistriks, sest sibula- ja lihapirukate varu kahanes jõudsalt.

Meeleolu tõstsid Annika Viibuse ja Kardo Ojassalu tantsijad, õhtul andis kontserdi Ultima Thule.

Märksõnad

Tagasi üles