Rannaniitu hooldab imemasin

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alary Leesment on Rootsist ostetud maastikuhooldusmasinat katsetanud Jaagupi rannaniidul paari nädala jagu. Masina ametlik esitlus seisab alles ees.
Alary Leesment on Rootsist ostetud maastikuhooldusmasinat katsetanud Jaagupi rannaniidul paari nädala jagu. Masina ametlik esitlus seisab alles ees. Foto: Ants Liigus

Merebioloogist ja keskkonnakaitsjast Jüri Tensonist lausa õhkub vaimustust, kui ta kõneleb Hüdromeli osaühingu soetatud uuest keskonnahooldusmasinast, mis on uppumatu ja teeb ridamisi eri töid.

“On imetlusväärne, et noored ärimehed on võtnud investeerida sellisesse keskkonnahooldustehnikasse, millega saab tõesti puhastada nii tehis- kui väiksemaid looduslikke veekogusid vanast sobimatust taimestikust, vajadusel veekogu süvendades ja kaldaid kujundades,” räägib Tenson.

Masina esitlus tuleb 2. juulil

Praegu häälestatakse ja katsetatakse uhiuut masinat Häädemeeste vallas Jaagupis Kosmonautika puhkekeskuse rannaniidul, kus aastaid on niitmistöid tehtud.

Tänavugi karjatatakse seal veiseid, kes lähipäevil peavad niidul leppima oma võimeid prooviva imemasinaga, mille ametlikult välja hüütud presentatsioon toimub 2. juulil sealsamas Kosmonautika keskuses.

Noor masinist Alary Leesment on imemasina, aga nii nad Rootsis valmistatud ligikaudu 100 000 eurot maksvat keskkonnahooldustraktorit isekeskis kutsuvad, roolis olnud paar nädalat, sealtki pühad ja vihmapäevad välja arvatud.

“Harjun alles ja proovin eri töid teha,” kostab Leesment pehmel juhitoolil istudes ja kange-nuppe liigutades.

Käsil on liivaluidete freesimine ja ühtaegu lahtise liiva koos veega mujale pumpamine.

“Selle masinaga saab veekogusid süvendada, freesida, niita, teha kopatööd ja muudki veel,” loetleb Leesment ekskavaatorit meenutava traktori võimeid. Samal ajal pole masinat võimalik päriselt traktoriks pidada, sest traktoristiluba see vähemalt praeguse eeskirja järgi juhilt ei nõua.

“Eestis on minu teada paarkümmend inimest, kes sellesarnase masina peal töötama on õpetatud,” räägib Leesment, lisades, et sedasorti masinaid on Eestis veel, kuid see, millel tema töötab, olla kõige uuem ja moodsam.

Masina olulisim omadus on, et tegemist on amfiibiga, mis üksnes ei sõida maal, vaid ujub veepinnalgi ega vaju läbi pinnase isegi rabamülgastes töötades.

Niidud, jõed ja tiigid korda

Hüdromeli juhataja Risto Reile ütleb masina sobivat eelkõige tehisveekogude hoolduseks.

“Usume, et meie hooldemasinaid vajavad inimesed, kes on endale tiigi õue teinud, kuid mõne aasta pärast märganud, et tiik on taimi täis kasvanud, pole ilus ega selgeveeline,” selgitab Reile. “Siin on meil koostöö Jüri Tensoniga, kes annab nõu, kuidas tiiki on vaja taimestikuga kujundada, nii et see aastaid ilus seisaks, ning milliste hooldusvõtetega tehisveekogu aastaid kena püsiks.”

Tenson rõhutab, et Hüdromeli soetatud polüfunktsionaalse riistapuuga on võimalik ellu viia mahukaid keskkonnahooldusprojekte, mille hea näide ongi rannaniitude hooldamine, mis Jaagupis praegu käsil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles