Rotary klubi tegi linnale hinnalise kingituse

Pärnu Rotary klubi ametist lahkunud president Andres Laanemets (vasakul) ja tema kohale asunud Rein Toodu kehutavad klubilasi uusi tagalaudu proovima. Foto: Malle Kosk

Pärnu Rotary klubi kinkis linnale kaks korvpalli tagalauda, mis paigaldati Munamäe juures asuvale väljakule. Uued lauad mängisid sisse korvpalliklubi Pärnu treeneri Mait Käbini kasvandikud.

„Umbes 3000 eurot. Maidu käest küsisime, mis firmast võtta, mis kõige paremini vastu peab, ja et Mait soovitas neid, siis võtsime ära,” hindas Pärnu Rotary klubi presidendi ametiaega lõpetav Andres Laanemets ilusa aktsiooni rahalist väärtust. „Oli odavamaidki, aga mõtlesime, et koht on selline, kus kahjuks käib ka vandaale, ja siia on tarvis midagi toekamat.”

Idee elust endast

Tegu on tõesti pasatskite mäuramiselegi vastu pidavate konstruktsioonidega, leidis ka Pärnu Rotary klubi järgmine president Rein Toodu. Tema muigamisi öeldud väite kohaselt on analoogsed tagalauatarindid Viru vanglas ja need kestavad.

Meenutades laupäevase piduliku sündmuse eellugu, märkis Laanemets, et idee sündis nagu ikka elust endast. Juba hulka aega “kaunistas” Munamäe veeres asfaltplatsi vaid üks kipakas tagalaud, mida oli valus vaadata, seda enam, et „kus viga näed laita, seal tule ja aita”.

„Oli üks korv, aga see oli kööbakas ja viltu vajunud, sellest ei olnud nagunii mingit tolku,” nentis nüüdseks juba klubi ekspresident Laanemets. „Leidsime, et kui juba teha, siis nii, et saaks mängida, sest tegevus käib siin kogu aeg: kõrval on ju väga agaralt kasutatav skatepark.”

Et lauad said püsti oma pool kuud tagasi, võis Laanemets rahuloluga märkida, et plats on üles leitud, nii et noortel, aga miks mitte pisut vanematelgi on jälle üks ajaveetmise koht Pärnus juures.

„Tulime Reinuga vähe varem, et vaadata, kuidas siin platsil lood on, ikkagi hansapäevad,” rääkis Laanemets laupäeval. „Tegime isegi viit miinust – väga mõnus, inimesed käivad mööda, sina teed sporti.”

Rõõmu tegi rääkijale seegi, et klubilaste panus ei piirdu ühe korra aktsioonidega, vaid noorte hea käekäik on neil südamel läbi aasta. Parim tõestus eelnevale väitele on igal aastal noortele 3840 euro väärtuses määratavad stipendiumid. „See kõik on missioonitundest, meeste panus heast südamest,” kinnitas Laanemets. „Minul on sellest veel topelt hea meel, sest töötan koolis.”

Maakonnas puitpõrandad

„Läheb käiku,” oli Mait Käbin tänu uutele tagalaudadele taas mängukõlblikuks saanud väljaku hindamisel lakooniline. „Eks me kõik ole asfaldi peal kasvanud.”

Treener meenutas oma nooruspõlve Raeküla lõpus, kus ta suvekuudel harjutas ühe korviga asfaltväljakul öötundideni välja.

„Individuaalset visketrenni teha – ideaalne!” hindas Käbin asfaltplatse.

Muidugi oleks puitpõrandaga korvpallivälisväljakud etemad, paraku on neid – seegi meenutab rohkem Läänemere laineid – Pärnus üks: Lastestaadionil.

See-eest on maakonnas puitpõrandaid hulgem: Pärnumaa omavalitsuste liidu arendusprojekti „Pärnumaa omavalitsuste korvpalliväljakute ehitamine” raames ehitati aastail 2010–2011 Pärnumaale kümme heal tasemel välisväljakut: Audrusse, Jõõpresse, Lavassaarde, Tammistesse, Surju, Uulu, Jõulumäele, Seljale, Tõstamaale, Sinti. Projekti kogumaht oli 570 184 eurot, millest 85 protsenti moodustas Euroopa Liidu toetus ja 15 protsenti omavalitsuse omaosalus.