Karuputketõrjetööd hakkavad peagi lõppema, muu hulgas tuleb Pärnumaal eelmisel aastal tehtud praaki parandada.
Karuputketõrjega läks mullu nihusti, tänavu töö alles käib
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Tarmo Männigo ütles, et karuputketõrje on kulgenud Pärnumaal tavapärases tempos.
Vegetatsiooniperioodi alguses piisas sooja aega, karuputked said kasvuhoo sisse. Vihmad võivad mõju avaldada tõrje kvaliteedile, kui mürk ei saa küllaldaselt mõjuda või mürgitatakse niiskeid taimi.
“Töö vastuvõtmisel jälgitakse täpselt kvaliteedinõudeid ja kaardimaterjali, sest putked peavad olema tõrjutud nii koloonias endas kui 20 meetri kaugusel kolooniast,” rääkis Männigo. Enamikus Pärnumaa tõrjekolooniates on tema andmeil tehtud kaks tõrjet.
Põhinõue on kvaliteetne töö
Riigihankelepingu järgi peab käsitsi mürgitamisel tegema sõltuvalt kolooniast kaks–kolm tõrjeringi. Mitu korda kusagil tõrjet teha, on Männigo jutu järgi tegija otsustada. “Põhieesmärk on, et töö vastuvõtuks oleks tehtud kvaliteetne tõrje, olla ei tohi elujõulisi vegetatsioonitaimi,” rõhutas looduskaitsebioloog.
Tööde üleandmise-vastuvõtu aeg on 25. juulist 25. augustini. Siis selguvad tõrje tulemused. Pärnumaal tuleb tänavu karuputke tõrjuda 35 hektaril kasvualal, mis koosneb 79st eraldi paiknevast ja eri suurusega kolooniast, millest suurim on 3,8 hektarit.
Keskkonnaameti väljakuulutatud riigihankes sisaldub nõue teha tõrjet käsitsi mürgitades. Veekogude ääres tuleb karuputke juured läbi kaevata ja rosett ning juurekonts pinnasest eemaldada või õisikud maha lõigata. Viimasena nimetatut loetakse hädaabinõuks, kui muude meetodite kasutamisega on juba hiljaks jäädud või kui pinnas ei võimalda kaevamist.
Pärnumaal oli kahe võõrliigi, Sosnovski ja hiid-karuputke tõrje hanke pakkumuste tähtaeg 28. mai. Hankeleping maksumusega 20 497.49 eurot sõlmiti 29. mail Pärnu firmaga OÜ Mikslinks.
Männigo andmetel on Mikslinks ainus, mis riigihankelepinguga tänavu Pärnumaal karuputke tõrjub. Tõrjet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.
Agronoomi haridusega asjatundjad väidavad, et mais lepingut sõlmida on hilja, sest tõrje algusajaks on karuputked suureks kasvanud ja töö tulutu, kui taim juba õitseb ja seemneid levitab.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitsebioloogi Madli Linderi teatel algas tõrje sel aastal nende lepingute puhul, mis olid sõlmitud mullu kaheks aastaks, õigel ajal, s.o mai esimesel poolel. 2012. aasta hangete tulemusena sõlmitud lepingute töödega alustati üldjuhul mai lõpus.
Põhjus, miks Pärnumaal tööleping alles kuu lõpus sõlmiti, tulenes Linderi sõnade järgi Euroopa Liidu rahastusega kaasnevatest bürokraatlikest nõuetest, mille täitmine võtab aega. “Hankesse minevad alad otsustatakse viimasel hetkel,” selgitas ta.
Keskkonnaameti kasutada on karuputke kasvuala andmebaas, mida pidevalt täiendatakse välitööde käigus. Hanke aluseks võetakse selleks ajaks teada seis, sealhulgas varakevadel kaardistatud kolooniad. Hange kuulutatakse välja kõigi kolooniate suhtes, mis asuvad nii era- kui riigimaal.
Mees parandab praaki
Karuputketõrje riigihange kuulutati välja mullu kevadel kaheks aastaks. Pärnumaal osutus möödunud aastal ühe tõrjetöid teinud firma OÜ Ääremail töö osaliselt kõlbmatuks, leping katkestati ja firmalt nõuti sisse leppetrahv.
Sama firma tegi läinud suvel sama tööd Harju-Järva-Rapla regioonis, kus 152hektarisel alal tuvastati 13 tõrjeüksusel töös suuri puudusi. Firmal tuli tasuda leppetrahv. Pärnumaal rakendati 100- protsendise määraga trahvi 52 hektari puhul. Leping oli 86 hektari peale. Leppetrahvi tasumiseks koostati maksegraafik, trahv on tasutud osaliselt.
Ametlikult OÜ Ääremail sel aastal karuputke ei tõrju, küll teeb seda tööd peale Pärnu-Viljandi regiooni Harju-Järva-Rapla regioonis OÜ Mikslinks, kus tööde teostajaks Madis Hiiemäe, möödunud aastal OÜ Ääremail nime all tegutsenud mees. Harju-, Rapla- ja Järvamaal tuleb Mikslinksil tänavu karuputke tõrjuda 33 hektaril.
”Osalt teeb Hiiemäe tänavu suvel oma eelmise aasta praaki üle,” ütles Linder. “Kuid need alad enam täpselt ei kattu.”
Sirje Link Mikslinksist ütles, et firma taotles karuputketõrje hanget esimest aastat, kuid tegija on kogenud inimene. Link lisas, et neil on perefirma, kus tegutseb ka sugulane Madis. Rohkem Link kommenteerida ei soovinud.
Madis Hiiemäe rääkis, et kuigi karuputk kasvab igal pool jõudsalt, on ta töödega graafikus ja võiks peagi hakata tehtut üle andma.