Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav väidab külastajate arvule tuginedes, et turiste pole tänavu suvel sugugi vähem kui aasta tagasi, kuigi mitme turismiettevõtja sõnade järgi on kehvad ilmad toonud saarele oodatust vähem mandriinimesi.
Muuseum paneb eksponaadid elama
Lõikuskuu alguseks oli Linakülas vaimuvaramut uudistamas käinud üle nelja ja poole tuhande piletiga külastaja. Kui arvata siia juurde kihnlased, kes kodusaarel pääsevad muuseumi tasuta, ja rannamängudel osalenud, lisandub paar tuhat külastajat. Seega on Kihnu muuseumi uksest selle aastanumbri sees sisse astunud üle 6500 külastaja.
“Oleme toonud eksponaadid vitriinidest välja, see tähendab, igal laupäeval toimub suviti muuseumitund, mil igas toas käib mingi tegevus: meeste toas saab kuulata vanu meremeeste laule, naiste toas tehakse käsitööd, laste toas saab mängida ja seal meeldib külastajatele ka häll, mida kiigutada,” räägib Maie Aav sellest, kuidas vaatamiseks välja sätitu nii-öelda püsi- ja multimeediaekspositsiooni kõrval elama pannakse.
Ettetellimisega toimuvad pärimuskultuuri tutvustavas muuseumis töötoad, punutakse paelu, õmmeldakse Kihnu jakki, valmistatakse kudruseid, Kihnu nukke, proovitakse kanga- ja võrgulina kudumist, muti rakendamist.
“Meil käivad siin töötubasid juhendamas kohalikud naised, need, kes oskavad ja õpetavad teistelegi vanu töövõtteid, ja nende hoiak on muutunud, ei öelda enam, et ah, mis ma sinna lolli mängima tulen,” räägib juhataja, kelle jutu järgi on muuseum järjest rohkem kohtumiste ja infovahetamise paik.
Viimaseid päevi on Maie Aaval käsil Kihnu muuseumi tuleva aasta kalendri koostamine, see on pühendatud Kihnu kooli 235. aastapäevale. “Ikka on mõte, et ehk leiab veel parema pildi,” täpsustab ta.
Järgmine vahetuv näitus muuseumis on pühendatud saare sügisesele tähtsündmusele, 235 aasta möödumisele hariduselu algusest Kihnus. Esimene koolimaja ehitati 120 aastat tagasi – sama, milles töötab põhjaliku uuendamise järel muuseum. 40 aastat on möödas uue koolimaja ehitamisest.