Tuksis taaraautomaat nörritab Ülejõel kundesid

Keskeltläbi tuuakse Ülejõe Säästumarketi taaratagastuspunkti iga päev 4000 ühikut taarat. Foto: Urmas Taul

Me ei tea, mida ütleks korjelt tulnud mesilane, leides eest rikkis või suletud taru, aga ilmselt midagi sarnast sellega, millega Pärnu Ülejõe Säästumarketi juurde taarakottidega tulnud inimesed kostitavad kaupluse töötajaid, avastades, et taaraautomaat on järjekordselt tuksis.

“Inimesed on nii kurjad,” kurtis Ülejõe Säästumarketi juhataja Õnne Piiri, soovimata detailidesse laskuda. “Aga kõige kurvem on see, et nad ei saa üldse aru, ajavad oma jura ja muutuvad lausa isiklikuks töötajate vastu,” sõnas Piiri. Ehkki poetöötajad oma niigi pingelise põhitöö kõrvalt, nii hästi kui vähegi suudavad, kaupluse kõrvale üles seatud konteinerisse suletud aparaati taarast tühjendavad, puhastavad ja harjavad. “Ja olgem ausad, põhitöö kannatab seetõttu,” nentis Piiri.

Algusest peale jamad

Ühelt poolt saab Piiri taaratoojate pahameelest aru. Võib ikka teha kurjaks küll, kui jubeda pohmelusega jõuad poe juurde lootuses öö jooksul korjatud pudelite eest peaparandust saada ja leiad eest lukustatud taarakonteineri.

“Uks on kinni, vaatad läbi akna skaalat, see on nullis või ühesõnaga must – selge, aparaat jälle nahkas,” seletas kolmapäeva ennelõunal taarasabas seisnud Arne Ringi, kelle andmetel on taarakonteineri uks teinekord lausa nädalapäevad lukus. “Päeva-kahega asi ei piirdu,” lausus ta.

Lähistel elava Sirje Nõmme jutu järgi on temal vahel koguni nii pahasti läinud, et eemalt tehtud vaatluse põhjal otsustades on taaramaja lahti, ent kui ta siis oma kottidega kohale on tõtanud, on uksed juba kinni. “Öeldakse, et “oodake-oodake”. Ma siis pool tundi ootan, lähen uuesti, helistan ukse taga … Ja mitte ainult mina, seal on paljud käinud õiendamas,” rääkis Nõmme, kelle sõnutsi taara vastuvõtupunktiga on probleeme esinenud alates päevast, kui see rajati.

Järjekordselt purjus

Tihtilugu olevat Piiri jutu järgi aga just kliendid süüdi selles, et aparaat pahatihti rivist väljas. “Seal taaramajas elavad pea 24 tundi ööpäevas teatud inimesed, kes toovad teatud sorti pudeleid, mis on mustad ja määrdunud,” selgitas Piiri, et liivaterad ja muu sodi kahjustavad aparaadi peenmehaanikat.

Mõneti varieerub taaratoojate arvukus ja koormus, millega aparaat peab hakkama saama, kuupäevadest. “Kuu alguses, kui nad saavad oma sotsiaalraha, toovad nad siia vähem. Kuu lõpus, kui raha läbi on, tuuakse rohkem,” kõneles Piiri elu tsüklilisust taarakonteineri juures.

Keskeltläbi tuuakse Piiri andmetel iga päev 4000 ühikut taarat. Seda on pisikese konteineri kohta selgelt palju.

“See tähendab, et ta saab pidevalt täis. Meil ei ole neid kaste kuhugi panna ja oleme sunnitud konteineri aeg-ajalt kinni panema,” rääkis Piiri, kelle sõnutsi oleks abi sellestki, kui piirkonnas tegutseks teine taaratagastuspunkt.

Taaramaja tühjendab OÜ Eesti Pandipakend, mis kolm korda nädalas viib minema kokkupressitud plasti ja metalli. Klaastaara järel käib korra nädalas Saku õlletehas.

“Kohati tundub, et Saku vedu on liiga vähe ja meil saab enne taaramaja täis,” tõdes Piiri.

Kolmapäeva ennelõunalgi oli taarapunkti ette tekkinud pisuke saba inimestest, kes ootasid, millal pärast mitmepäevast pausi hommikul avatud ja nüüd taas tõrget andvasse aparaadile pudeleid söötma saaks hakata.

“Purjus on järjekordselt,” muheles üks taarakottidega naine aparaadile viidates. “Täis, noh.”

Läheb natuke aega

Taaratagastuspunkti ja -aparaati haldav Baltic OperationServices OÜ tegevjuht Tarmo Koreinik on probleemiga kursis ja lahendusegi välja mõelnud.

Konteinerisse tuleb tööle panna täiskohaga inimene, kes puhastaks masinat, tühjendaks seda taarast, hoiaks kliendiala puhtana ja sordiks klaastaara eraldi alustele.

Nagu seda on tehtud mujal, keskmisest suurema koormusega taara vastuvõtu punktides, kus tehnoloogiat peab toetama inimene. Nii oli taarapunktides ennevanastigi.

“Eesmärk on luua läbi muudatuse puhas ja alati avatud tagastuskoht, mis vastaks tarbija ootustele,” kinnitas Koreinik, kelle väitel on ettevõttel, millel Pärnus kaks taarapunkti, siiras soov luua siia kvaliteetne taaratagastussüsteem ja olla sellega linnas esirinnas. “Aga meil läheb natuke aega,” lisas ta.