Ümarlaua naised Pärnu jõe kalda eest väljas

Pärnumaa naiste ümarlaua liikmed otsustasid Pärnus jõeäärsed valupunktid läbi käia. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa naiste ümarlaud on asunud võitlusse, mille eesmärk on takistada Pärnu linna risustamist sobimatu arhitektuuriga. Iseäranis valmistavad ühendusele muret Pärnu jõe kaldale plaanitavad kõrghooned, mis ähvardavad kinni panna ajaloolised ja kaunid jõevaated.

Kolmapäeva pärastlõunal kohtus aktiivsem osa ümarlaua liikmetest linnavalitsust esindava muinsuskaitse peaspetsialisti Liina Hanseniga, et üheskoos jõeäärsed valupunktid läbi käia, üle vaadata ja leida vastused küsimustele, millised on piirkonnas kehtivad muinsuskaitsereeglid, kellele kuuluvad jõe kallasrajaga piirnevad kinnistud ja kui kaugel on jõeäärset elu kahtlemata mõjutava uue silla asukoha otsustamine. Samuti uuriti linnavalitsuse seisukohta selles suhtes, et Vallikääru kallasrada ei kulge erinevalt kehtivast detailplaneeringust läbi Vallikääru aasal trooniva Sadama 4 ärihoone kinnistu, vaid ümber selle.

Lähtudes Hanseni informatsioonist, ongi jõekalda areng vähemalt selles osas, mis puudutab sinna valgustuse ja pinkidega kergliiklustee ehitamist, takerdunud läbirääkimistesse jõeäärsete kruntide omanikega. Eelkõige käib jutt Lai 10 ja Lai 22 omanikest. Esimesed ei ole nõus andma linnale kallasraja tarvis tasuta maad. Teised aga on nõus kallasrajale kergliiklustee ehitamisega juhul, kui linnavalitsus täidab rea nende esitatud tingimusi.

Samal ajal on läbirääkimisteks aega veel heal juhul aasta. Sest kui Kesklinna sillast Papiniidu sillani plaanitav kergliiklustee aastaks 2014 ei valmi, tõmbab Ettevõtluse Arendamise sihtasutus selle rajamiseks eraldatud rahasummad tagasi.

Mis puutub Sadama 4, siis suure tõenäosusega ei jää hoone haldaja poolt linna vastu algatatud kohtuasi, milles vaidlustati tualettide rajamine ärikorteritega hoone ette, viimaseks kohtulahinguks, mis selle krundi ümber lüüakse.

Nimelt on linnavalitsus Hanseni andmeil valmis võitlema kohtu kaudu välja inimeste õigust jalutada mööda kallasrada kõnealuse kinnistu eest läbi. Mitte aga ümber selle. Praegu, toetudes hoone ees loksuvale paadisillale, käsitleb Sadama 4 haldaja oma territooriumi kui sadamaala, kus ei olegi avatud kallasraja nõue põhjendatud.

“Sadama 4 – sellega me läheme edasi, aga ma ei tea, kuhu ametkonda,” lubas eri kodanikeühendusi esindav Astrid Hindriks linnale võitluseks väge koondada.

Kodanikeühenduste võitlus Pärnu jõekallaste pärast on kestnud alates veebruarist, kui pärast ümarlaua istungit läkitati linnapeale ja volikogu esimehele märgukiri jõe avamise kohta linlastele.

Et avalikkuse huvid esindatud saaks, kinnitas Hindriks, et vähemalt kodanikuliikumisse kaasatud inimesed ütlevad edaspidi planeerimisprotsessis oma sõna sekka. “Et ei juhtuks niisuguseid asju nagu see suur torn, mis sinna Port Arturi taha tahab tulla, aga ma loodan, et ei tule,” lubas Hindriks, kelle sõnutsi ei tohi kõrghooneid jõekaldale lubada, kogu aeg segada. “Mitte linna, vaid arendajaid.”