Äsja lõppenud vesi-mudaravila renoveerimisega paneb Pärnu Tervis Spaa Grupp punkti oma tänavusele mahukaimale investeeringule.
Eesti suurim spaa avas uuenenud vesi-mudaravila
1992. aastal valminud ravikompleksi uuendamisele kulus ettevõttel 1,5 miljonit eurot. Enne kevadel alanud mudaravila remonti vuntsis Tervis selle aasta alguses 40 hotellituba ja muid ruume, mille ajakohastamisele läks umbkaudu miljon eurot.
Kõiki renoveerimistöid finantseeris ettevõte ise, kasutamata Euroopa Liidu või pangalaenude abi.
AS Sanatoorium Tervise juhatuse liikme Jaan Ratniku jutu järgi võeti mudaravila remont ette korraga ja terviklikult. See tähendab, et maja ruum ruumi haaval ehituse ajaks ei suletud, kuna kuurordiravi – selle süda vesi-mudaravila on – teenuste kasutatavus suvekuudel nagunii langeb, sai renoveerimise turismi kõrghooajal kenasti ära teha.
Juunist augustini kasvab Tervises nagu teisteski suvepealinna spaades majutuste osa. Seega on just suvi kuurordiravi mõttes ehitamiseks kõige parem aeg: hotellis ööbimine suureneb, aga raviteenuseid küsitakse vähem. Kevadtalvel on jälle vastupidi.
Ehkki Tervis Spaa Grupp, millele kuulub ka veekeskus Tervise Paradiis, on viimase kolme aasta jooksul parendanud mõlemat puhkekompleksi kokku 3,5 miljoni euro eest ja plaanib tuleval aastal majade uuendamist jätkata, kaaluti vesi-mudaravila renoveerimist pikalt.
“Oleme mudaravila muutmisele aastaid mõelnud, aga kartnud sedavõrd keerukat asja ette võtta,” nendib Ratnik. “Ühelt poolt heidutas meid objekti keerulisus, teisalt mure, kas meie hammas ikka hakkab nii suurele investeeringule peale. Lõpuks mõistsime, et ega meil pääsu ole.”
Poolümar vesi-mudaravila oli 20 aasta eest valmides omaette arhitektuuriline vaatamisväärsus. Sõõrja hoone ümberkavandamine avatumaks nõnda, et kõik vajalik olemasoleva pinna peale mahuks, oli üks ehituse raskemaid ülesandeid. Nagu moodsate tehnosüsteemide ärapaigutaminegi.
Nüüdseks on kõik need mured minevik ja AS Eston Ehituse renoveeritud ja disainer Riia Oja kujundatud uues kuues vesi-mudaravila alustas mõne päeva eest tööd.
Vanemaealised soomlased armastavad endiselt Tervises puhkamas ja raviseanssidel käia, ent nende soovid on muutunud.
“Kui kümmekond aastat tagasi kasvasid inimeste ootused vaikselt ja rahulikult, siis nüüd tundub mulle Soomet vaadates, et meie peamisele, üle 55aastaste sihtgrupile kasvab peale uutmoodi põlvkond. Nende ootuste tase kasvab aastast aastasse aina kiiremini, see pole enam sõjaaegne generatsioon, kellega siiani harjunud olime,” tõdeb Ratnik.
Mida muud kui kliendi nimel vaeva näha, seda enam, et Soomeski hakkab seenioride teenindamisest kujunema täiesti uus majandusnišš. Vanemaealiste osa ühiskonnas suureneb, turule lisandub üha uusi teenuseid, mis just neile mõeldud.
“Üle lahe kerkib praegu palju spaasid,” teab Ratnik. “Kui küsite, keda pean Tervise kõige suuremaks konkurendiks, siis ei kedagi kohapealset, vaid just Soome spaasid. Põhjanaabrid on mõistnud, et neil on lihtsam kohapealt kliendid omale võtta. Täpselt samuti nagu Pärnu inimesi ootavad meil ambulatoorsed ravipaketid. Kohalikule külastajale mõeldes ehitasime just neile välja garderoobid ja dušinurgad, mida meil varem polnud.”
Konkurentsis püsimiseks on Tervis toonud vesi-mudaravilasse uudseid ravi- ja lõõgastusteenuseid, nagu näiteks kala- ja valgusteraapia ning jalgade mudaravi. Rääkimata klassikalise kuurordiravi võimaluste parendamisest. Muist väiksemaid ruume on jäetud uute ja põnevate teenuste tarvis tühjaks.
Tänavune suvi on läbi ja aasta kõige kehvem kuu september samuti, nüüd hakkab majutuste osa tasapisi tõusma, loodab Ratnik. Praegu on Tervise täitumus 60–70 protsenti.