Erakõrgkool Lex ei pruugi lõpetada
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
20. oktoober 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma tegevuse lõpetava erakõrgkooli Lex Pärnu filiaali poolesajal üliõpilastel ei ole vähemalt esialgu tarvis tuleviku pärast muretseda: Lexi sulgemine pole veel kaugeltki kindel.
"Meie üliõpilastel ei ole praegu vaja midagi teha," ütles Lexi personaliosakonna töötaja, kes oma nime avaldada ei soovinud. "Praegu ei juhtu tudengitega midagi, läbirääkimised käivad."
Üksikasjalikumalt ei soovinud rahvusvahelise sotsiaalteaduste rakendusliku kõrgkooli personaliosakonna ametnik õppeasutuse tuleviku üle spekuleerida, pealegi ei olla tal Lexiga seonduva kommenteerimiseks voli.
Niipalju ta siiski märkis, et kool ei ole pankrotis ning et ei ole välistatud, et Lex vaidlustab haridus- ja teadusministri erakõrgkooli tegevuse lõpetamist ette nägeva käskkirja kohtus.
"Ootame kooli omanikke, kes peaksid siia jõudma järgmisel nädalal," sõnas ametnik.
"Kui on küsimusi, tuleb need omanikele adresseerida, meie ei taha midagi õhust võtta."
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets tunnistas oma 12. oktoobril välja antud käskkirjaga kehtetuks kõik viis rahvusvahelisele sotsiaalteaduste rakenduslikule kõrgkoolile Lex antud koolitusluba, sest kooli tegevus on seadustega vastuolus.
Johtuvalt käskkirjast peab 2004. aastal Balti- ja Põhjamaade suurima erakõrgkooli, Balti Vene instituudi (asukohaga Lätis) grupi koosseisu lülitatud rahvusvaheline sotsiaalteaduste rakenduslik kõrgkool Lex lõpetama õppetöö hiljemalt kuue kuu jooksul, kõigil 144 rakendussotsioloogiat, sisekujundust, moekunsti, kultuuritööd ja äriõigust õppival tudengil tuleb leida endale koht mõnes teises koolis.
Maimetsa nii resoluutse sekkumise erakooli tegevusse tingis see, et kooli juhtkond oli jätnud täitmata enamiku tosinast ettekirjutusest, mis olid fikseeritud koolis riikliku järelevalve läbiviimise järel käesoleva aasta 3. mail valminud õiendis.
Vähe sellest. Juulis-augustis ministeeriumi tehtud järelkontrollis selgus, et lisaks kevadiste puudujääkide likvideerimata jätmisele andis kõrgkool osale äriõigust tudeerinud noorele diplomi mitte nõutud 160, vaid kõigest 120 ainepunkti kogumise järel.