Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ravimiseaduse auk soodustab põrandaalust ravimiäri

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: PP

Enne vahelejäämist, mille tõenäosus suurenes iga isikuga, kelle nimel retseptipetturid esinesid, jõudsid ema ja tütred tegutseda poolteist aastat. Eile võttis neist esimene, kuritegude sooritamise ajal alaealine neiu, vastu kohtuotsuse.

Mastaapne petuskeem, milles osalemises tütarlaps süüdi tunnistati, avaldab muljet. Ühtekokku õnnestus petturitel 133 identiteeti kasutades välja petta 741 karbi jagu psühhotroopseid, vaid retsepti alusel müüdavaid rahusteid.

Ehkki karistusseadustik näeb selle teo eest ette vähemalt kolmeaastase vangistuse, määras kohtunik Rubo Kikerpill kokkuleppel prokuröri ja kaitsjaga seekord karistuse alla alammäära: koos eelmise, samalaadse kuriteo eest 2013. aastal määratud aastase vangistusega ligemale kaks aastat vangistust. Mis omakorda asendati 729 tunni üldkasuliku tööga.

Ema vs. tütred

“See tundide hulk, mille kohus teile nüüd määras, on muljet avaldav. Kui võtta arvesse, et kuus on 180 töötundi, kui iga päev kaheksa tundi tööl käia, näitab lihtne arvutus, et te peate päris kõvasti pingutama. Vastasel korral järgneb vältimatult vanglasse minek,” luges Kikerpill kohtualusele sõnad peale.

Peale selle, et kohtualune oli alaealine, võttis Kikerpill otsust langetades arvesse uurimismaterjalist lähtuva teabe, et tütred tegutsesid oma ema Terje mahitusel, isegi sunnil. Edastades tuhanded väljaostetud tabletid ravimisõltlasest emale, teenimata selle eest ise sentigi.

Terje, kelle suhtes kriminaalmenetlus alles kestab, eitas toimetusega suheldes aga täielikult oma osalust petuskeemis. “Prokurör ütles küll, et tunnista end süüdi ja võta see aasta karistust vastu, aga ma ei saa ju vastutust kanda selle eest, mida ma ei ole teinud,” lausus Terje, kes keeldus uurijatelegi oma süüd tunnistamast.

Enda väitel ei ole Terje ühelegi perearstile psühhotroopsete ravimite hankimiseks helistanud ega oma tütardelt ainsatki tabletti saanud. Tütred tahtvat teda üksnes mustata ja süüdi lavastada. Kõige taga olevat hoopis tütardest vanim, reedel kohtu ette astuv naine.

Ometi pole Terje süüta. 2012. aastal mõistis Pärnu maakohus ta süüdi 97 isiku andmeid kasutades 668 paki Imovane, Somnolsi ja Xanaxi väljapetmises. “Ma võtsin selles õppust,” kinnitas Terje, kes oma jutu järgi on meelt parandanud. Väidetavalt rahustite abita. “Need on väga ohtlikud, ma ei soovitaks neid kellelegi, kuna nad võivad sõltuvust tekitada,” avaldas Terje. Nüüd loodab ta oma sõnutsi objektiivsele uurimisele ja sellele järgnevale õiglasele kohtuotsusele.

Ent millele jääb loota perearstidel, kes enda kergeusklikkuse tõttu on paha aimamata sattunud põrandaalusele droogiturule? Sest ei ole ju viga ainult kõnealustes petturitest emas ja tütardes, vaid kogu süsteemis, mis sääraselt skeemitada võimaldab.

Jah, ravimiseadus nõuab, et ravim väljastataks vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis. Samal ajal jätab seadus täpsustamata, millisel kujul peab toimuma kontakt arsti ja patsiendi vahel. See aga ongi vesi retseptipetturite veskile.

“Alati leidub kuritegelikke isikuid, kes seda oma huvides kipuvad ära kasutama, kasutades valeidentiteeti. Ja telefonitsi või meilitsi on väga keeruline kindlaks teha, kas abivajaja on see, kellena ta end telefonis või meilis tutvustab,” ütles Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Le Vallikivi, kelle väitel on retseptipetturid kui digiretsepti üks varjukülgi jätkuvalt aktuaalne teema.

Ohtlikult mugav

Teisalt on digitaalne või telefoni teel retseptide pikendamine patsiendile väga mugav viis tervishoiusüsteemiga asju ajada.

Vallikivi selgitusel leidub rida terviseseisundeid, mis nõuavad püsiravi pikki aastaid. Näiteks pole beebipillide, vererõhu-, astma- ja kilpnäärmehormoonravimite väljakirjutamisel iga kord tarvis perearsti konsultatsiooni.

Kui vajalikud uuringud on visiidi järel juba tellitud ja õel tehtud, tulemused patsiendile teada antud ja olukord stabiilne, ei pea retsepti pikendamiseks enam arstiga vahetult suhtlema, samal ajal kui retsepti kinnitab ikka arst.

Küll on perearstide selts Vallikivi sõnutsi seisukohal, et vältimaks eelkirjeldatud situatsioone, võiks kõiki retseptiravimeid esimest korda ordineerida näost näkku kontakti põhjal. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retsepte aga telefonitsi ega meilitsi üldse ei pikendataks.

“Siiski ei saa välistada, et ikka veel leidub meie seas heauskseid kolleege, kes on haleda veenmise ohvriks langenud,” nentis Vallikivi.

Sõltuvust tekitav kraam

Xanax: Toimeaine alprasolaam, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse bensodiasepiinideks.

Bensodiasepiinid on psühhotroopsed ravimid ja neid kasutatakse peamiselt ärevuse vähendamiseks, aga ka uinumist soodustavate ja epilepsiavastaste ravimitena. Kõik bensodiasepiinid tekitavad sõltuvust, seetõttu tohib nende ravi olla vaid lühiajaline. Nende kasutamisel peaks lähtuma põhimõttest “mida vähem, seda parem”.

Imovane ja Somnolsi toimeaine on zopikloon, mis on bensodiasepiinide laadne aine. Seda kasutatakse unehäirete korral. Seegi toimeaine võib põhjustada sõltuvust.

Kõrvaltoimed on nimetatud ravimitel üsna ühesugused ja seotud peamiselt kesknärvisüsteemiga: segadusseisund, sedatsioon, libiido langus, mäluhäired.

Andmed: ravimiamet

Tagasi üles