Lepp ja Suuk eitavad usalduse kuritarvitamist

Küsimusele, kuhu edasilaenamist lubav nõukogu otsus jäi, vastas Elmar Lepp (esiplaanil), et tegevjuht Garri Suuk võis selle kaasa võtta või ära visata. Foto: Ants Liigus

Pankrotistunud ärimees Elmar Lepp ja tema ettevõtet juhtinud Garri Suuk leiavad, et nad ei kuritarvitanud SuurSepa Arenduse teise omaniku Hans H. Luige usaldust, kui nad SuurSepa Arenduse kinnisvaraarenduslaenu Lepa Kaubakeskusele edasi laenasid.

“Raha läks teenima SuurSepa Arendusele intresse,” ütles Suuk ja rääkis, et SuurSepa Arendus on varemgi Lepa Kaubakeskusele raha laenanud ja see maksti tagasi. Seekordse laenu tagastamata jätmise põhjustena nägi ta Lepa Kaubakeskust laiendanud Betoneks Ehituse pankrotti ja üldise majanduskeskkonna halvenemist.

Kas kinnisvaralaenu võis edasi laenata?

2007. aastal töötas Suuk Elmar, Virve ja Tanel Lepale kuulunud Lepa Kaubakeskuse ja Pärnus Suur-Sepa 13 kinnistule korterelamu ehitamiseks asutatud SuurSepa Arenduse juhatuse liikmena. SuurSepa Arendus kuulus peale Lepa Kaubakeskuse Hans H. Luigele.

Pärnu maakohtus käival protsessil süüdistab prokuratuur Leppa ja Suuki selles, et nad laenasid SuurSepa Arenduse nõukogu otsuseta DND Nord Bankist Suur-Sepa 13 kinnistul kõrguva veetorni korterelamuks ümberehitamiseks mõeldud viis miljonit krooni Lepa Kaubakeskusele edasi, kuritarvitades Luige usaldust.

Laenulepingu allkirjastasid 2007. aasta 1. septembril Suuk ja Lepp. Lepingus seisab, et SuurSepa Arenduse juhatuse liige Suuk lähtub laenu andes ettevõtte nõukogu liikme Elmar Lepa otsusest ja Lepp nõukogu liikmete otsusest.

SuurSepa Arenduse nõukogu otsust meestel ette näidata pole. Suugi väitel näitas Lepp talle nõukogu otsust edasilaenamise kohta ja otsus jäi pärast tema Lepa Kaubakeskusest lahkumist 2008. aasta märtsis Lepa Kaubakeskusesse, kust see pankrotihalduri kätte pidi sattuma.

Luige laen tasuti tema oma raha eest

Luige jutu järgi andis pank laenu kinnisvaraarenduseks ja nõukogul poleks mõttessegi tulnud seda Lepa kaubandusäri finantseerimiseks kasutada.

Suugi ja Lepa sõnutsi ei olnud SuurSepa Arendusel tol ajal viit miljonit krooni ehitamiseks vaja ja sellest poleks kortermaja ehitamiseks piisanud. Nende jutu järgi võeti see pangast selleks, et Ekspress Grupp oli varem ilma lepinguta Lepa Kaubakeskusele raha laenanud ja enne börsile minekut oli tarvis laen bilansis arvele võtta. Selleks sõlmiti Ekspress Grupi ja Lepa Kaubakeskuse vahel 31. augustil leping, mille järgi Ekspress Grupp sai 3. septembril kaks miljonit krooni, millele lisandus 240 000 krooni intresse.

Luik on tõdenud, et sai hiljem tõepoolest teada, et osa laenust tasus Lepa Kaubakeskus talle tema oma raha eest. Väidetega, et kinnisvaralaenu võtmine oli vajalik selleks, et varasem laen arvele võtta ja osa rahast kohe tagasi saada, ta aga ei nõustunud. “Ma pole eales kuulnud kokkuleppest laenata viis miljonit krooni ja sellest kaks tagasi saada,” ütles ta kohtuistungil.

Lepp ajab süü tegevjuhi kaela

Lepp rääkis, et SuurSepa Arenduse ja Lepa Kaubakeskuse vaheline laenuleping allkirjastati tagantjärele 2008. aasta märtsis, kui Suuk oli Lepa Kaubakeskusest lahkumas. “Ei mäleta, et nõukogu liikmed oleks laenu andmiseks kokku saanud. Suuk ajas seda asja Luige ja Mahhoviga (Viktor Mahhov, SuurSepa Arenduse nõukogu liige, T. R.),” on ta uurijale kohtueelses menetluses rääkinud.

Kui Lepalt kohtuistungil küsiti, kuhu SuurSepa Arenduse nõukogu otsus jäi, avaldas Lepp arvamust, et Suuk võis selle kaasa võtta või ära visata. “Dokumentide üleandmist ei olnud, mina ei tegelnud dokumentidega,” rääkis ettevõtte endine omanik.

Pärast seda, kui Suuk Lepa Kaubakeskusest lahkus, on Lepp ja Suuk tülli pööranud. Lepp näeb Suuki ühena ettevõtte pankrotistumise põhjustajatest. Suugi jutu järgi oli Lepa Kaubakeskusel 2007. aastal ettevõtte ajaloo kõige edukam periood ja sel polnud ühtegi õigeks ajaks tasumata arvet.

Kinnisvaralaenu edasilaenamisest võitis Lepp kui üks Lepa Kaubakeskuse omanikke, Suuk oli ettevõttes tegevjuht.

Kohtuprotsess jätkub 20. novembril kohtuvaidlustega.