Kuna tuleval aastal ootab meid hinnanguliselt veerandi võrra kerkiv elektri hind ja pisemagi kahtluseta tõusevad seetõttu paljude toodete ja teenuste hinnad, on mõistetav inimeste teravdatud huvi oma sissetulekute-väljaminekute kohta.
Elektriarve tõuseb 25 protsenti, pension ainult viis
10. november 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mingil määral mõjutab seda riigieelarvegi, mille ümber riigikogus praegu vaidlused käivad.
Olgu kohe nimetatud, et riigieelarve lubab muuhulgas pisikest pensionitõusu, õpetajatele ja arstidele mõneprotsendist palgakasvu ja töötuskindlustusmaksu alla protsendilist alanemist.
Sissetuleku tõusu on oodata töötutelgi, nende abiraha hüppab 65 eurolt 101ni. Tegelikult oli esialgu eelarvesse kirjutatud, et töötud hakkavad saama 145 eurot, kuid valitsusliit esitas riigikogule seaduseparanduse, millega lubatud töötutoetust vähendatakse. Töötute arvelt tõstetakse meditsiinitöötajate palku.
Mõistus ja tunded
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson nimetas töösolevat eelarvet sotsiaalselt tundetuks. “Valitsus on eelarvet koostades arvestanud, et Eesti jääb ka järgmisel aastal eurotsoonis kõige kiirema hinnatõusuga riigiks ja sellest laekub riigile rohkem käibemaksu,” sõnas keskerakondlane.
Teine pärnumaalaste toel parlamenti pääsenu, reformierakondlane Väino Linde näeb asju teistsuguses valguses: “Eelarvet on koostatud, tuginedes majandusprognoosi põhistsenaariumile, mille järgi jääb majanduskasvu tempo prognoositud kolmele protsendile. Sellega peaks Eesti 2013. aastal olema taas euroala kõige kiiremini kasvav majandus.”
Linde sõnutsi arvestab eelarve inimeste heaolu tõstmisel reaalsete võimalustega. “Me ei saa ju ettevaatavalt rohkem kulutada, kui teenime,” põhjendas ta. “Eelarve kulud vastavad maksumaksjate panusele ja üle jõu me ei ela.”
Isiklik rahakott
Valitsuspartei soovi kohaselt tõuseb pension viis protsenti, tänu millele keskmine vanaduspensionär saab kuus umbes 16 eurot tänavusest enam kätte.
“Pensionitõusu suhtes soovime, et see tõuseks vastavalt hinnatõusu ja sotsiaalmaksu laekumist arvestavale indeksile ehk 6,3 protsenti,” sõnas opositsiooni kuuluv Simson. “Valitsus on otsustanud pensionitõusu vähendada viie protsendini. Seadus küll annab sellise õiguse, aga see pole kohustus.”
Õige pisut senisest rohkem hakkab töölkäijate pangaarvele laekuma tänu sellele, et riik langetab tööjõuga seotud makse. Töötajatel ja tööandjatel alaneb töötuskindlustusmakse määr vastavalt 0,8 ja 0,4 protsenti. Lisaks vabastatakse inimesed oma kodu aluse maa maksust. Kerkib aga tuleval aastal taas alkoholi- ja tubakaaktsiis, vastavalt viis ja kuus protsenti. Seega on oodata viina ja suitsude kallinemist.
Riigisektoris töötavate inimeste palgafond suureneb 4,4 protsenti. “Õpetajate palk tõuseb ja palgakorraldus muutub ning jaanuarist on õpetajate keskmine palk vähemalt 860 eurot, mullu oli see 793 eurot. Ka kultuuritöötajate palgatõus toimub võrdsetel alustel õpetajatega ehk keskmiselt viis protsenti,” kommenteeris Linde. “Arstidel tõuseb palk kolm ja õdedel-hooldajatel kuus protsenti. Plaanis on päästeameti ja politsei- ja piirivalveameti palgasüsteemi reform, millega kaotatakse sama tööd tegevate ametnike sissetulekute ebaühtlus.”
Tuleval aastal kasvavad peretoetused ligemale viis miljonit eurot ehk viis protsenti, paraku ei jõua see tõus kõigi lasteni.
“Suur osa lisarahast läheb vajaduspõhise lastetoetuse reformiks järgmise aasta juulist,” selgitas Linde. “Selle eemärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavates peredes kasvavate laste toetusi. Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata.”
Uuest aastast taastatakse tasustatud isapuhkus ja näiteks kolmikute sünni puhul hakkab ühekordne toetus olema 3000 eurot senise 1000 asemel.
“Järgmisel sügisel saavad kõik lävendi ületanud ja normkoormusel õppima asunud noored ülikoolis õppida tasuta. Õppemaks ja tasulised õppekohad riiklikes ülikoolides kaovad, tudengitele käivituvad 135eurosed vajaduspõhised õppetoetused,” kinnitas Linde.
Simson näeb aga eelarves katteta lubadusi. Esiteks õpetajate palgatõus - haridusminister Jaak Aaviksoo on välja kuulutanud õpetajatele järgmiseks aastaks 11-protsendise palgatõusu, aga raha on eelarvesse planeeritud poole vähem.
“Katteta lubadus on ka lastetoetuste reform, sest valitsuse pakutud versioonis kasvaksid järgmisest aastast lastetoetused väga vähestel vaesuses elavatel lastel,” märkis Simson. “Keskerakond tegi muudatusettepaneku, et kõigi laste toetus suureneks kolm korda ehk 54.57 euroni. Lastetoetused on olnud pikalt külmutatud ja hinnatõusule jalgu jäänud. Tegelik lastetoetuste reform kõigile maksab 32 miljonit eurot.”
ERM või huviharidus?
Pärnumaa objektidest tuleb riigilt üks suuremaid investeeringuid Pärnusse ehitatavale loodus- ja tehnikamajale.
Simsoni jutu järgi tegi Keskerakond ettepaneku jagada riigi raha teistelegi huvihariduskoolidele. “Majanduskriisi aastatel tehti esimesi kärpeid just seal ja nii tegime ettepaneku toetada Sindi muusikakooli, Pärnu Kunstide maja, Pärnu linna spordikooli ja Pärnu muusikakooli tegevust,” loetles ta. “Pärnumaa investeeringute katteks on ettepanek edasi lükata Eesti rahva muuseumi hiidprojekti ehitus ja selle asemel toetada lasteasutusi, kultuuri ja huviharidust kogu Eestis.”
Paraku ei toetanud rahanduskomisjon oma sellenädalasel istungil ühtegi opositsiooni ettepanekut. “Kuigi komisjon ettepanekuid ei toetanud, toimub kordushääletus riigikogu täiskogu istungil 14. novembril,” märkis Simson.
Positiivse sõnumina võib tuleva aasta eelarvest veel välja tuua, et see annab omavalitsustele osaliselt tagasi kärbitud teehoiuraha, sest kohalike teede korrashoiuks on kavandatud tänavusest 11 miljonit eurot rohkem. Peale selle aitab riik Kihnuga ühenduse pidamiseks uue laeva osta.
Vastasseis
Väino Linde, Reformierakond:
“Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi viis miljonit eurot. Enamik lisarahast läheb vajaduspõhise lastetoetuse reformiks juulist. Eemärgiks on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavates peredes kasvavate laste toetusi. Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata.”
Kadri Simson, Keskerakond:
“Valitsuse pakutud versioonis kasvaksid järgmisest aastast lastetoetused väga vähestel vaesuses elavatel lastel. Keskerakond tegi ettepaneku, et kõigi laste toetus suureneks kolm korda ehk 54.57 euroni. Lastetoetused on olnud pikalt külmutatud ja hinnatõusule jalgu jäänud.”