Täna Endla teatris Pärnu Postimehe ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud Pärnumaa arvamusliidrite lõunal anti õiguskantsler Indrek Tederile üle taotlus kontrollida riigikogu valimise seaduse vastavust põhiseadusele.
Ajakirjanikud seadsid riigikogu valimise seaduse kahtluse alla
16. november 2012, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimehe ajakirjanike Peeter Raidla, Kaupo Meieli ja Kalev Vilgatsi allkirjastatud taotluses on öeldud:
“Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning et kedagi ei tohi sundida neid muutma. Põhiseadus ütleb sedagi, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu valimisega.
Praegu kehtiv riigikogu valimise seadus seab selle õiguse paraku teatud raamidesse, sätestades, et riigikogu valimisel saab seda õigust reaalselt teostada üksnes ühe või teise erakonna kaudu. Valimisliitude moodustamine riigikogu valimiseks on riigikogu valimise seadusega välistatud. Leiame, et sellega on riivatud kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Valimisliitudel on Eestis oma väärikas ajalugu. Näiteks 1992. ja 1995. aasta riigikogu valimistel kogusid valimisliidud üle poole riigikogu kohtadest.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on valimisliitude moodustamine aktsepteeritud ja need liidud on siiani näidanud oma elujõudu. Näiteks 2009. aasta valimistel saavutas Pärnu linnas valimisvõidu just valimisliit ning selliseid näiteid on teisigi.
Valimisliitude loomise vajadus kerkib teravalt esile just võimukriisi perioodidel. Ja üks selliseid perioode on käes just praegu. Rahvas kui kõrgeima võimu kandja on erakondades pettunud. Üks sellise rahulolematuse väljendeid on hiljuti avaldatud “Harta 12”.
Riigikogu valimise seadus sunnib meid aga sellele vaatamata hääletama ühe või teise erakonna poolt. Erakonnad, mille summeeritud liikmeskond moodustab valijaskonnast vaid vaevu viis protsenti, on võimu sisuliselt monopoliseerinud. Teisisõnu: valijal ei ole võimalust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning ta ei saa riigikogu valides oma südametunnistuse järgi teostada kõrgeimat riigivõimu.
Eelöeldust lähtuvalt esitame Teile taotluse kontrollida riigikogu valimise seaduse vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele.“