Hüljatud hauakääpad saavad uue elu

Järgmisel aastal on kalmistutel praegu nähtavad kollased sildid kadunud: kas on nendega tähistatud haua omanikud välja ilmunud või platsid uuesti kasutusele võetud. Foto: Ants Liigus

Pärnu linna ja Uulu kalmistud kolletavad siltidest, mis tähistavad hooldamata hauaplatse, millest esimesed antakse juba kevadel taaskasutusse.

“Haua, millel umbrohi peal ja sügisesed lehed koristamata, kinnitab komisjon hooldamata haudade nimistusse ja tähistab kollase sildiga,” selgitas muu hulgas kalmistuidki hooldava OÜ Pärnu Haldusteenuste juhataja Raul Sarandi, kuidas kollased sildid surnuaedadesse said.

Sildi peale on kantud kuupäev, mil matmispaik kui hooldamata tuvastati ja millest aasta möödudes läheb hauaplats taaskasutusse. Juhul, kui aasta jooksul ei ilmu välja isikut, kes platsi oma šeflusaluseks tunnistab.

Sajad unustatud hauad

Sarandi loenduse kohaselt on kalmistumulda torgatud umbkaudu kakssada hüljatud kalmu markeerivat silti, millest suur osa paikneb Alevi ja Metsakalmistul, mõnevõrra vähem Vana-Pärnu ja Uulu kalmistul. “Mõni neist on juba tagasi toodud – inimesed on reageerinud,” sõnas Sarandi.

Ent Sarandi usub olevat veel palju-palju unustuse hõlma vajunud kääpaid, mis ootavad sildistamist ja taaskasutusse andmist. “Inimesed unustavad, aeg on kiire, liigutakse teistesse linnadesse, lapsed ei mäleta vanavanemate haudasid või ei jõua kohal käia ja nii ta läheb,” on see Sarandi hinnangul paratamatu.

Järgmine suurem sildistamisaktsioon toimubki kevadel, kui pärast lume sulamist paistab kenasti kätte, kus sügisesed lehed riisumata on jäänud. “Need saavad kohe järgmisel kevadel uue kollase sildi,” märkis Sarandi.

Et omastele peale matmist vältida, tuleb laokile jäänud hauas kaimu viimse puhkekoha ära tundnud inimesel teavitada sellest kohalikku kalmistuvahti või siis, kui hauaplats on selgelt teada ja kalmistukaardil leitav, minna otse Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialisti Arvo Kase juurde ja haud hooldusalusena arvele võtta.

Kõik kirja

Seda tuleb nii või naa lähima paari aasta jooksul teha kõigil, kel krunt mõnel linna kalmistul. “Kahe ja poole aasta pärast peaksid olema kõikidel hooldatavatel haudadel kirjalikud lepingud tehtud,” selgitas Sarandi. “See tähendab, et kalmistute register on täielik: milline haud ei ole lepinguga kaetud, on kas hooldamata või on ta muinsuskaitsealune.”

See kõik on Sarandi jutu järgi vajalik selleks, et meie rahulatel oleks tagatud järjepidev hooldus ja matmispaigad ei rohtuks ega metsistuks. “Kalmistu on vaja käigus hoida ja midagi pole teha, kalmistut saab käigus hoida ainult uute matuste korraldamisega, teisipidi ei tule välja,” vajab üks surnuaed Sarandi jutu järgi ka surnuid ja matuseid.

Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:

 1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi ja võsa;

 2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud;

 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi pole pikka aega hooldatud.

Andmed: Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri