Lepp ja Suuk mõisteti kohtus õigeks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Garri Suuk.
Garri Suuk. Foto: PP

Pärnu maakohus mõistis Elmar Lepa ja Garri Suugi usalduse kuritarvitamise süüdistuses õigeks ja leidis, et nendelt 319 570 euro väljanõudmine pole põhjendatud.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Suuki ja Leppa selles, et nad laenasid SuurSepa Arenduse raha ettevõtte nõukogu loata edasi Lepa Kaubakeskusele, mis laenu tagasi ei maksnud ja pankrotistus. Lepa Kaubakeskus kuulus Elmar, Virve ja Tanel Lepale, SuurSepa Arendus Lepa Kaubakeskusele ja Hans H. Luigele.

Kas raha võis edasi laenata?

Süüdistus puudutas 2007. aasta sügist, mil praegune AS Pärnu Vee juhataja Suuk töötas Lepa Kaubakeskuse ja SuurSepa Arenduse juhatajana. 1. septembril 2007 allkirjastasid Suuk ja Lepp lepingu, mille järgi laenas SuurSepa Arendus DNB Nord Bankist saadud viis miljonit krooni Lepa Kaubakeskusele. Raha oli pangast võetud Suur-Sepa 13 kinnistule korterelamu ehitamiseks ja Hans H. Luik ütles kohtus, et talle poleks mõttessegi tulnud kasutada seda Leppade kaubandusäri finantseerimiseks.

Võtmeküsimuseks oli, kas raha oli õigus edasi laenata. Suugil ja Lepal polnud ette näidata SuurSepa Arenduse nõukogu kirjalikku otsust, mis seda lubaks. Laenulepingus seisis vaid, et SuurSepa Arenduse juhatuse liige Suuk lähtub laenu andes ettevõtte nõukogu liikme Elmar Lepa otsusest ja Lepp nõukogu liikmete otsusest.

Prokuratuuri hinnangul kuritarvitasid Lepp ja Suuk Luige usaldust. Suuk rääkis kohtus, et edasilaenamiseks oli SuurSepa Arenduse luba ja see ettevõte on varemgi Lepa Kaubakeskusele raha laenanud ja selle tagasi saanud. Seekordse laenu tagastamata jätmise põhjusteks pidas Suuk Lepa Kaubakeskust laiendanud Betoneks Ehituse pankrotti ja üldise majanduskeskkonna halvenemist.

“Raha läks teenima SuurSepa Arendusele intresse,” selgitas Suuk edasilaenamise kasu SuurSepa Arendusele ja lisas, et sel ajal polnud viit miljonit Suur Sepa 13 ehitamiseks vaja, sest planeeringuprotsess oli alles pooleli.

Peale usalduse kuritarvitamise süüdistuse ähvardas Leppa ja Suuki oht, et nad peavad raha SuurSepa Arendusele tagasi maksma. SuurSepa Arendus palus selle mõlemalt mehelt välja mõista solidaarselt. Kuna Lepale on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot, pidanuks enamiku raha tagastama Suuk.

Koos mõlema mehe õigeksmõistmisega tühistas kohus Suugi kodu mõttelise osa võõrandamiskeelu. Kohtunik Indrek Nummerti sõnade järgi näitavad paljud tõendid, et SuurSepa Arenduse nõukogu siiski lubas raha edasi laenata.

Kohtunik tõdes, et tõendid ja ütlused on omavahel vastuolus ja kohtumenetluse raames pole võimalik vastuolusid kõrvaldada. “Ei saa nõustuda, et nõukogu otsuse puudumine tooks automaatselt kaasa süüdimõistmise,” lausus Nummert.

Nummert pidas veel oluliseks, et Luige firma Minigert ei pöördunud õiguskaitseorganite poole kohe pärast laenulepingu sõlmimist või SuurSepa Arenduse 2007. aasta majandusaasta aruannet kinnitades, vaid alles 2009. aasta suvel. Motiveeritud otsuse lubas ta avaldada 15. jaanuaril kell 16.

37 610 eurot maksumaksjate taskust

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda ütles, et ta tutvub esmalt motiveeritud otsusega ja otsustab siis, kas edasi kaevata. “Leian, et oli tõendeid, et nõukogu polnud laenuks luba andnud,” lausus prokurör.

Leppa kaitses kohus Aivar Pilv, Suuki Helmeri Indela. Mõlema nõu kasutasid ka endised Pärnu linnajuhid Mart Viisitamm ja Simmo Saar, kes kohtus õigeks mõisteti.

“Otsus oli ootuspärane, kohus selgitas, miks ta sellise otsuse tegi,” lausus Indela.

Suugi õigusabiks kulunud 18 030 ja Lepa õigusabiks kulunud 19 580 eurot mõistis kohtunik välja riigilt. Suuk rääkis, et ta pidi enda kaitsmiseks laenu võtma ja laenuintresse maksma. Kui peale oleks jäänud prokuröri soov mõista mõlemad mehed kaheks ja pooleks aastaks tingimisi vangi ja kohustada neid kolme aasta jooksul 319 570 eurot tasuma, oleks ta kaotanud tunduvalt enam.

Tagasi üles