Carol Aun: Maailmamajandus esitab turismiettevõtetele väljakutse

Toronto Seneca kolledži õppejõud Carol Aun. Foto: Henn Soodla

Eelmisel nädalal tähistas Tartu ülikooli Pärnu kolledþ 15 aasta möödumist turismialase hariduse andmisest Pärnus. Kokku tulid õppejõud, vilistlased ja tudengid nii kunagisest Pärnu majanduskoolist kui kolledþist.

Pärnu majanduskoolis käivitati 1993. aastal koostöös Toronto Seneca kolledþiga turismimajanduse õppesuund, koolist kasvas välja TÜ Pärnu kolledþ, kus 1996. aastal avati turismi- ja hotelliettevõtluse diplomiõppekava (praeguseks rakenduskõrghariduse õppekava).

Üks pidustuste aukülalisi oli Seneca kolledþi õppejõud Carol Aun, kes oli Pärnu kolledþi esimesi külalisprofessoreid.

Carol Aun, kuidas sattusite Eestisse ja millised olid esmamuljed?

Tulin siia 1990. aasta jaanuaris Kanada kolleegidega, kolledþi asemel oli siin alles Pärnu majanduskool. Kohtusime Pärnus, Vilniuses ja Riias ministeeriumi inimestega. Pärnu toonane linnapea Jaak Saarniit ja majanduskooli juhtkond olid väga vaimustunud ideest hakata Pärnus andma turismialast kõrgharidust.

Olime nõus aitama, jagades teadmisi ja kogemusi. Kanada finantseeris õpetajate õpetamise projekti nii Lätis, Leedus kui Eestis.

Tulin Eestisse tagasi 1992. aastal ja hakkasin siinsetele tudengitele õpetama klienditeenindust ehk seda, millised on lääne klientide ootused. Minu kogemused Pärnust on suurepärased ja tudengid olid võrratud: töötasid tohutult, olid hästi ette valmistatud, motiveeritud ja sihikindlad. Ma pole viimased kolm aastat siin käinud ja tunnen puudust Pärnust ning oma õpilastest, nende naljadest ja naerust, nende pühendumusest ja kõvast tööst, elektrist loengutes.

Mis on Pärnus muutunud, võrreldes teie esimese Eesti reisiga?

Iga kord, kui jälle siia tulen, on Pärnu ilusam. Aknad on puhtaks pestud, inimesed kannavad heledaid ja kenasid riideid, rahvas käib tänavatel püstipäi, naeratatakse rohkem.

Muidugi on palju muutunud turisminduse olukorras. On palju positiivset, aga ka probleeme, mida ma nimetaksin pigem väljakutseteks. Maailmamajandus esitab praegu tohutu väljakutse nii Eestis kui Euroopas ja Kanadas. See suvi kujuneb muutunud majandusolukorra tõttu eelmistest erinevaks.

Arvan siiski, et raskused on ületatavad. Vaja on taas üle vaadata turistide profiil, analüüsida hinnapoliitikat. Uurida, miks inimesed Pärnusse tulevad, kui palju raha kulutavad, mida teeninduselt ootavad ja mida on meil turistidele uues majandusolukorras pakkuda.

Nuriseme tihti, et ainult merest ja spaadest ei piisa, meelelahutusi napib ja Pärnus on igav!

Enamik siinseid turiste on vanemad inimesed, kes ööklubide asemel huvituvad pigem massaaþist ja mudavannidest.

Vanematel inimestel on tavaliselt laenud makstud, lapsed koolitatud, neil on vabalt kasutatav sissetulek, aga nad on väga hoolikad oma raha kulutades. Rõhutan veel kord, et vaja on põhjalikke uuringuid, selgitamaks klientide ja turistide ootusi. Talvel on aega analüüsida ja mõelda, mida uuel suvel teisiti korraldada, et turistid siia tagasi tulla tahaksid.

Kuidas võiks Pärnu olla turistidele senisest veel atraktiivsem?

Jätkuvalt peaks panema rõhku kvaliteetsele klienditeenindusele. Igaüks, kes töötab teenindajana, peaks mõistma, et turism ja Pärnu külalised on tähtis osa siinsest majandusest.

Edukaks klientidega suhtlemiseks on vajalik hea keelteoskus. Mind üllatas väga, et paljud minu õpilased Pärnu kolledþis rääkisid kolme või nelja võõrkeelt. Enamik minu Kanada tudengitest kõneleb vaevalt üht võõrkeelt, sedagi mitte eriti hästi.