/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/01/16749504t1hf38f.jpg)
Kevadiselt soe ilm pani väga kiire alguse kahepaiksete kevadrändele kogu Eestis. Kui eelmise nädala lõpus öised temperatuurid plussi jõudsid, startisid konnad kohe sigimispaikade poole. Eestimaa Looduse fondi (ELF) ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates rändepiirkondades kahepaiksete abistamise talguid.
Algatuse eesmärk on tihedama liiklusega teedel kahepaikseid ohutult üle tee toimetada. Konnarände algus on nihkunud aastatega järjest varasemaks. Praegu on Lõuna-Eestis mõni liik juba jõudnud kudeda. „Tänavu on konnarände kõrgaeg tõesti kiiresti kätte jõudnud. Tavaliselt hiljem virguvaid kärnkonni on praegu palju ja rohukonnad on juba paari päevaga kiiresti rännanud. Juba on kuulda nende pulmalaulu – nagu nurrumine kostab konnatiigist,“ ütles aastaid Ihaste konnatalguid eest vedanud Lenne Rähn-Kuusik. "Head meelt teeb, et huvilisi ja konnatalgupisikuga nakatunuid kohtab hilisõhtul rändepaikades järjest enam. Eriti tore, kui tulevad lastega perekonnad – neile annan alati hea koha, kus lapsed kindlasti konni aidata saavad. Suur abi on ka see, kui kohalikud omavalitsused tihedates rändekohtades liiklust piiravad. Muidugi on praegusel konnarände ajal kõige parem hilisõhtusi sõite üldse vältida."
Kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all. "Kahepaiksed on väga tundliku nahaga ja kõigusoojased. Seepärast ei tasu talvetardumusest virgunud konni palja käega tõsta. Inimeste kehatemperatuur on neile kuum ning kreemid, parfüümid ja nikotiin mürgised," ütles ELFi "Konnad teel(t)" kampaaniajuht Birgit Purga. Tihedama liikluse korral tasub alati ennekõike mõelda iseenda ohutusele. Autojuhtidel soovitame rände tippajal ehk 22–02 võimalusel autosõite vältida või olla eriti tähelepanelik lõikudel, kus sõidutee ristub konnade rändeteega. "Tiheda rände ajal võib mõne tunniga hukkuda tuhandeid isendeid ja sellel on kohapealsele asurkonnale märkimisväärne mõju, kuna sigimisikka jõuab vaid umbes kolm protsenti täiskasvanud kahepaiksetest."
Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud ligi veerand miljonit kahepaikset.
Kohalikud organiseerivad konnatalguid kohtades, kus toimuvad suuremad ränded. ELFi töötajad jagavad kõigile huvilistele igal kevadel infot, et kahepaiksete päästmine kulgeks ohutult. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed kohalikke kahepaikseid paremini tundma. Peale selle suleb mõni kohalik omavalitsus sõiduteed migratsiooni ajaks, näiteks Tallinnas Astangul ja Tartus Ihastes, ning transpordiamet paigaldab riigiteedele jäävatele rändekohtadele hoiatussildid.
Aktsioon "Konnad teel(t)" toimub 2012. aastast, et pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest kogu Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud ligi veerand miljonit kahepaikset.
