Maksu- ja tolliameti andmeil on Pärnumaal Lavassaares ja Kihnus ainsatena üksikisiku tulumaksu laekumine jäänud mullu sama perioodi tasemele ja Lavassaares koguni tõusnud, kuid vald paneb selle koondamistasude maksmise arvele.
Tulumaks on kõige paremini laekunud Lavassaares ja Kihnus
13. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hästi on tulumaks laekunud Koongas, kus vald on saanud toimetada esimesel neljal kuul 98 protsendiga mullusest tulusummast.
Jätkuvalt on kõige enam õhenenud eelarve Kaisma vallas, kus aasta nelja kuu tulumaksutulu on vähenenud viiendiku võrra. Teistel omavalitsustel on tulude langus olnud väiksem, jäädes kümnendiku piiresse.
Pärnu linna laekumised on vähenenud nelja kuu võrdluses ligikaudu üheksa miljonit krooni ehk kaheksa protsenti. Sindi linnas on laekumised vähenenud samuti kaheksa protsenti.
Kihnu ei kurda
Kihnus ei ole tulumaksu laekumine langenud, püsides mullusel tasemel. Kihnu vallast märgiti, et aprillis kirjutas end üle kuuesaja elanikuga saare elanikeregistrisse üle kolmekümne mandri ja Kihnu vahet käiva inimese, mis mõjub positiivselt vallaeelarvele. Saarerahvas on end elanikena ametlikult kirja pannud, sest siis saab odavama piletiga mandrile sõita.
Lavassaare pearaamatupidaja Li Kaljurand sõnas, et kuigi Lavassaare arvud näitavad üllatuslikult mullusest veidi kõrgemaidki numbreid, on selle põhjuseks koondamistasud ja tõus on vaid ajutine.
“Oleme Pärnumaa väikseim vald ja kogu aeg kokku hoidnud. Et meil ei ole laenu, elame sellest, mis meil on, ja kontrollime seda pingsalt,” tähendas Kaljurand.
Pearaamatupidaja lausus, et algselt kavandatud investeeringud ei jää tegemata kokkuhoiu tõttu vallaeelarves, vaid seetõttu, et fondide eelarved on pingelised. Vald taotles keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) raha tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetuseks, kuid finantseeringut ei saanud, sest KIKil endal on raha napiks jäänud.
Kaljurand lisas, et 1. aprillist alanes riigilt omavalitsustele eraldatava tulumaksu määr 11,93-lt 11,4 protsendile, selle mõju Lavassaare vallaeelarvele kajastub ehk nähtavamalt maikuu eraldistes.
Kõrgemal kui 2007
Are valla pearaamatupidaja Helgi Kallaste aga möönis, et määra alandamine on valla eelarvelaekumistele juba mõjunud. Eraldi kuude võrdluses on Are saanud tulumaksu tänavu jaanuaris 3,2, veebruaris 1,9, märtsis 14 ja aprillis koguni 22,7 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Kallaste tähendas, et oma osa on siin vallavalitsuse töötajate töötasude alandamisel ja koondamistel.
Are vald on arvestanud oma vallaeelarves tulude võimaliku kahanemisega mulluselt 8,2 miljonilt kroonilt 6,4 miljonile kroonile ehk 22 protsendiga. Nelja kuu kokkuvõttes on Are valla tulud kahanenud ligikaudu kümme protsenti.
Samas suurusjärgus, 10-11 protsenti, on nelja kuu võrdluses mullusest väiksemad Häädemeeste, Vändra valla ja alevi, Varbla ja Halinga valla tulud.
Kui Halinga vallas oli esimeses kvartalis maksutulu langus kokku kuus protsenti võrdluses mullu sama ajaga, kahanes aprillis tulumaksueraldis koguni 20 protsenti väiksemaks, kui oli see mullu aprillis.
Halinga valla pearaamatupidaja Eve Lempu märkis, et tulumaksutulu langus võrdluses 2008. aastaga võib ju tunduda esmapilgul suur, kuid tegelikult on laekumised kõrgemal 2007. aasta tasemest. Niisamuti on kõigil teistel Pärnumaa omavalitsustel ning nüüd tuleb selle tasemega uuesti ära harjuda.
Mullu laekus vallale üksikisiku tulumaksu ligikaudu 25 miljonit krooni, pärast negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist arvestab vald sel aastal tulumaksutuluga suurusjärgus 22 miljonit krooni.
“Praegu oleme graafikus, kuid ei ole midagi kindlat, sest ei tea, kuidas mõjub meile eraldatava tulumaksumäära vähendamine ja kuidas hakkab töölepinguseadus tööinimesi mõjutama,” märkis Lempu.