Politsei: surfamine merel nõuab teadmisi ohutusest

Surfajad Pärnu rannas. Foto: Urmas Luik

Politsei tuletab meelde, et merel surfamine nõuab sportlaselt teadlikkust ohutusest ja ettevaatusabinõusid.

26. mail kella 19 paiku sai häirekeskus teate, et tund varem alustas Kuivastust 24aastane mees surfilauaga teekonda Virtsu sadamasse, kuid pole sinna jõudnud. Surfajal teati seljas olevat valge särk ja valged püksid. Merehätta sattunud surfar leiti tund hiljem Virtsu lähedalt Kõbaja laiult.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesmenti teatel on analoogseid juhtumeid Lääne prefektuuri vastutusalas olnud pea igal aastal, siiani on kõik õnnetused lahenenud ekstreemsportlaste jaoks õnnelikult. Sellegipoolest tasub pöörata täiendavat tähelepanu aina enam uusi huvilisi haarava surfamise ohutusele.

Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanempiiriametniku Tõnis Leinarti sõnutsi vajab adrenaliinirohke ekstreemspordi harrastamine äärmuslikes ilmastikutingimustes suuremat teadlikkust ohutusest ja ettevaatusabinõudest:

„Kahjuks on nii, et heaks surfamiseks mõeldud ilm on see, millega me inimestel veekogudel liigelda ei soovita. Seepärast peab surfamisel arvestama ennekõike oma võimete ja ilmastiku võimaluste parima suhtega. Varustus, oskused ja enda ohutus on need märksõnad, millega näiliselt rahulikule merele minnes peab alati arvestama."

MaxWave'i surfikooli esindaja Erkki Soosaare sõnade järgi tuleb tasub enne vette minekut alati omandada eelteadmised professionaalilt: „Iga surfar peaks endale teadvustama, et surfama hakates peab ta endale selgeks tegema kõik ohutusega seonduva. Ise õppides ja sõbra näpunäidete järgi kogemusi omandades võib jääda omandamata väga palju olulist infot, mis on hiljem ohuolukorras hädavajalik. Kindlasti on soovitatav alustada valitud surfialaga litsentseeritud koolitaja käe all, kes teeb olulisemad asjad kiirelt ja turvaliselt selgeks,“ soovitab Soosaar.

Ise samuti koolitajana tegutseva Soosaare sõnul on peamised surfarite hättasattumise põhjused siiski seotud siinse kliimaga – ilmastik võib järsult muutuda. Selle kõrval toob ta probleemidena välja varustuse purunemist ja surfihuviliste enda mõtlematut käitumist ja teadmatust.

Soovitused ohutuks surfamiseks

Veendu, et sinu varustus ja füüsiline vorm võimaldab soovituga vees tegelda.

Tarbi enne merele minekut piisavalt vett ja toitu, et sul jätkuks energiat.

Kui on võimalus, et satud sügavasse vette ja võid seal hätta jääda, peaksid kindlasti kasutama kandvat vesti ja soovitavalt võiks olla kaasas telefon veekindlas kotis.

Iga surfar peaks teadma ja tundma enesepäästmise tehnikaid erinevates olukordades. Peale teadmise peaks ta olema need ka praktiliselt läbi teinud.

Veendu eelnevalt ilmastikuoludes (tuul, lainetus jne). Arvesta, et hätta sattunu tegevust võivad peale ilmastiku mõjutada veehoovused ja tõusud-mõõnad.

Jäta alati kaldal oma kontaktisikule andmed, millal ja kust startisid, milline on su planeeritav sõidutrajektoor. Samuti kirjelda oma purje või lohe värvust, et hätta sattudes oleks sind võimalik eristada.

Eelista surfata alati koos kaaslastega ja kohtades, kus sa tead, et läheduses on olemas päästevõimekus.

Uude kohta surfama minnes tuleks kindlasti uurida kohalike olude ja ohtude kohta. Veetemperatuur meie kliimas on väga muutlik, seega kasuta soojemat kalipsot, kui plaanid tundmatusse vette sõitma minna.

Kui satud merel hätta, katsu säilitada rahu ja hinnata olukorda, millesse oled sattunud. Võttes vastu vale otsuse hädaolukorra lahendamiseks, võid kulutada asjatult energiat ja sattuda nii suuremasse hädaohtu. Alati tuleb teha end maksimaalselt nähtavaks, et mõni teine merel olija appi tuleks või abi kutsuks.

Hädaolukorras proovi alati võimalusel liikuda kalda poole ja ole valmis jätma maha oma varustustki, sest elu ja tervis on alati väärtuslikum.