Tänavu esimese poolaastaga on enim kokku kuivanud tulumaksu laekumine Pärnumaal niigi ühe väiksema eelarvega Kaisma vallas, mis loodab tulusid turgutada riigi toetusega Kaisma ja Vändra valla liitumisel.
Tulud kahanesid enim Kaisma vallas
8. juuli 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Meie rahvaarv on nii pisike ja kui mõni töö kaotab, annab see meile kõva paugu,” nentis Kaisma vallavanem Kalju Metsoja.
Vallavanem lisas, et üle poole tuhande elanikuga vald on seni arvestanud kuni 15protsendise eelarvetulude langusega, kuid kuna esimese poolaastaga on ainuüksi tulumaksu laekunud mullusest 19 protsenti vähem, tuleb ilmselt augustis-septembris, vahetult enne liitumist valla kulud-tulud veel kord üle vaadata.
Liitumistoetus toob aasta lõpus siis juba Vändraga ühinenud Kaismale raha juurde pool miljonit krooni, mis alla seitsme miljoni kroonise eelarve puhul on arvestatav summa. Metsoja kinnitas, et tulude alalaekumine pole seni arvete maksmist seganud.
Palju koondamisi
Tänavu esimesel poolaastal näitab tulumaksu laekumises Pärnumaal ainsana plussi Lavassaare vald, kus jaanuari-juuni võrdluses võib seevastu täheldada omavalitsustest kõige suuremat langust. Lavassaare vallavanem Ene Täht selgitas, et plussi on tekitanud ainult ümberringi toimunud koondamised ja seda raha ei ole enam kauaks.
“Olukord on tegelikult trööstitu. Õmblustööstus on kinni ja Tootsi Turvas on koondanud järjest, iga natukese aja tagant. Kui üks inimene jääb peres tööta, on see ikkagi katastroof,” nentis vallavanem.
Täht lisas, et kui mullu oli poole tuhande elanikuga vallas ametlikke töötuid minimaalselt, siis nüüd on neid üle paarikümne ja protsessi pidurdumist pole näha.
“Üks põhjusi on uus töölepinguseadus. Paljud seda ootasid, kuidas nad nüüd lõpuks toimivad, ei tea, aga ma millegipärast arvan, et koondamisi tuleb meie elanike seas veel,” lausus Täht.
Koondamistega on märkimisväärselt kasvanud vajadus sotsiaaltoetuste järele. Mullu maksis Lavassaare vald poole aasta jooksul välja niisama palju toimetulekutoetusi kui nüüd ühes kuus. “Olime selleks valmis, kuna Tootsi Turvas reorganiseerib ennast, oleme nende tegemistega enam-vähem kursis, aga ootamatuid koondamisi on ikkagi tulnud nii meile kui töölistele,” märkis vallavanem.
Kuna Lavassaares pole koondatul kohapeal alalist tööd leida, tuleb vaadata kaugemale. Üle poole kohalikest elanikest ongi töötanud väljaspool Lavassaaret, kuid tööta jäänuid leidub nendegi seas.
“Kui me läinud aasta lõpus tegime kokkuvõtte töökohtade kohta, kus Lavassaare valla elanike registris olevad inimesed töötavad, saime neli lehekülge, aprilliks oli neid järel vaid kaks lehekülge,” avaldas Täht.
Lavassaare vallavanem lisas, et palgad on jäänud väiksemaks nii era- kui avalikus sektoris, see kajastub tulumaksu laekumiseski. “Me vähendasime oma palgafondi aasta alguses. Iga vallaametnik, olenemata ametikohast, puhkab sel aastal kaks nädalat palgata. Aga töö peab tehtud olema,” kinnitas Täht.
Riigi hädaabi
Rahandusministeeriumi Postimehele antud kinnitust mööda plaanib riik maksta neljandas kvartalis väiksematele ja suuremate tulude kahanemisega omavalitsustele 15 miljoni krooni toetust, et neist ühegi laekumised tulumaksust, maamaksust, tasandusfondist ja keskkonnatasudest ei kahaneks üle 20 protsendi. Ühelgi Pärnumaa omavalitsusel veel nii suurt miinust ei ole.