Veel aasta eest nukras seisus Valgerand on selle kevade ja napilt kuu kestnud suvega tundmatuseni muutunud. Valmis on parklast randa viiv paarisaja meetri pikkune promenaad, lõpetamisjärgus on vetelpäästetorn ning Valgeranna vetelpääste teenindushoone.
Valgeranda tullakse lähedalt ja kaugelt
„Uskumatu, mis kodukandis sünnib,” imestas eile keskpäeval Valgerannas vastset jalutusteed pidi randa kõndinud õitsvas eas proua, kui ta luiteharjale püstitatud vetelpäästetorni ja selle kõrvale kerkivat kummuli keeratud paati meenutavat teenindushoonet silmas.
Kõnealune rajatis peab valmima 31. juuliks, eile panid ehitusmehed “paadile” laastukatust.
Promenaad pani elu käima
Tütrega rannaliival päikest nautinud Annely Valgerannas toimuva ja varasemast suurema rahvahulga üle ei imestanud.
„Pärast promenaadi valmissaamist hakkas elu käima,” tõdes Audru vallas elav naine.
Seda, et supelsaksad hakkaksid kohalikke segama, rääkija ei pelga. Liiati on vallarahva kodud rannast kaugel ja sinna ei kosta ei päevane ega õhtune melu.
Küll oli Annely seda meelt, et igat masti kauplejaid võiks Valgerannas olla rohkem. Tema arvates tõstaks see nii teeninduse kvaliteeti kui sunniks toitlustajaid kõrgevõitu hindu langetama ja kasinat toidusedelit pikendama.
Liina Savi, AS Alsarile kuuluva Doberani rannamaja juhataja, nentis, et äri läheb aina ülesmäge. Külastajaid on ilusa ilmaga, kuid ka vihmaga: kõht tahab ikka oma.
Et pärnakas või Valgerannas peesitaja rannamajja astub, on mõistetav, ent tulijaid on hoopis kaugemaltki.
„Tartust inimene helistab ja küsib, kas meil on ilus ilm, ta tuleb täna,” tõdes juhataja. „Tallinna inimesed imestavad: nad saavad selle raha eest linnas pool tassi kohvi, mille eest siin prae saab.”
Koht on teada
Kenasti sujub teinegi AS Alsari Valgeranna ettevõtmine: haagissuvilates majutamine. Liiati on analoogse teenuse pakkujaid AS Alsari juhataja Allan Savi teada Pärnumaal veel vaid üks: Pärnus Suur-Jõe tänavas asuv Konse külalistemaja & karavan-kämping.
„Võõrast rahvast on rohkem, kes eelmisel aastal käisid, need on jälle tagasi,” võrdles Allan Savi raja tagant ja Eestist pärit külastajate arvu paarikümmet haagissuvilat mahutavas majutuspaigas. „Kohalikud lähevad rohkem üles rannamaja numbrituppa.”
Ent põhiosa palaval päeval Valgerannas mere ääres päikesepüüdjaid ning vetes sulistajaid päeva loojudes siiski Valgeranda ei jää, vähemalt viitab sellele autodest pilgeni täis parkla. Suurem osa masinaist kannab seal Eesti numbrimärki, kuid on autosid Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaaltki.