Lepa Kaubakeskuselt tahetakse 83,7 miljonit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elmar Lepp.
Elmar Lepp. Foto: Urmas Luik

Pankrotis Lepa Kaubakeskuse vastu on esitatud nõudeid 83,7 miljoni krooni ulatuses, kõige suurem võlanõudja on Swedbank 41,2 miljoni krooniga, ütles ettevõtte pankrotihaldur Kalev Mägi.


Ülejäänud võlanõuded on vahemikus 17 000 kuni 8,7 miljonit krooni. Et võlgnik on esitanud pankrotimäärusele apellatsioonkaebuse, ei saa enne selle läbivaatamist võlgniku nõusolekuta vara müüa.



Lepa Kaubakeskus kuulub Elmar, Virve ja Tanel Lepale. Elmar Lepa väitel ületab selle väärtus ettevõtte võlgnevusi.



Mägi sõnul üritab ta Lepa Kaubakeskust igal juhul tegutseva ettevõttena müüa, sest tegutseva ettevõtte ja püsiva rendituluga kinnisvara hind on suurem.



Lepa Kaubakeskuse majandusraskused algasid turu juurdeehituse ehitamisest, kus Lepp kasutas omafinantseeringuna Hans H. Luige teise äriprojekti jaoks mõeldud raha. Kohe seejärel hakati Lepa Kaubakeskust Rimi jaoks laiendama ja tõsteti varasem toidupood välja. Luik küsis raha tagasi, ettevõttel tekkisid maksehäired ja pank lõpetas laienduse finantseerimise.



Nüüd on kaubakeskuse laiendus lõpetamata ning Lepa Kaubakeskus ja Leppade-Luige veetorniäri pankrotis. Mägi sõnade järgi ei kata igakuine renditulu praegu kulusid ja pankrotimenetluse ajal täitmiseks võetud kohustusi, kuid renditulu suurenemisel oleks võimalik leida vahendeid pooleli oleva ehituse jätkamiseks.



Elmar Lepp on käendanud Swedbanki antud Lepa Kaubakeskuse laene ja pank soovib talle eraisiku pankroti väljakuulutamist. Samal ajal kuulub Elmar Lepale ainult pool Märksa külas asuvast suvilast, Rüütli tänaval asuvad korterid kuuluvad tema naisele Virvele ja poeg Tanelile.



Elmar ja Virve Lepp on 1999. aastal sõlminud abieluvara lepingu. Ühele Tanel Lepale kuuluvale Rüütli tänava korterile on Elmar Lepa kasuks sõlmitud isiklik kasutusõigus.

Tagasi üles