Lätist Saaremaale ujunud pärnakad trotsisid tormist merd

Pärnust pärit Bruno Nopponenil kulus üle Irbe väina ujumiseks üheksa ja pool tundi. Foto: Raul Vinni/Oma Saar

Üleeile Lätist Kuramaalt üle Irbe väina Saaremaale Sõrve poolsaarele maratonujumise ette võtnud Pärnust pärit Bruno Nopponen, Henri Kaarma ja Romet Tepper nägid tormiks pööranud ilmaga merel vett ja vilet.

„Viimased neli kilomeetrit oli tõeline torm,“ kirjeldas mereseikluse läbi teinud ja kahest kaaslasest poole distantsi peal ette ujunud Nopponen. „Lõpp oli eriti raske: viimase 800 meetri läbimiseks kulus 40 minutit.“

Midagi ohtlikku kuni kahe meetri kõrgustes lainetes ujumises mehe sõnutsi siiski ei olnud. „Parajalt ekstreemne oli, laine käis mõnelgi korral üle pea, aga eluohtlik see polnud,“ leidis Nopponen.

Kõige vaevalisem oli Nopponenile hoopis distantsi esimene pool, kui mehi saatis üks julgestuspaat ja ujuti koos. „Mulle oli alguses tempo veidi aeglane. Külm hakkas. Kui teine paat järele jõudis, sain hakata oma tempos ujuma ja siis sai sooja,“ muljetas pikamaaujuja.

Nopponeni arvates oli kõige raskem hoopis paadis olnud saatjatel, kellest nii mõnigi lainetel õõtsumisest merehaigeks jäi. „Paadimeestele tuleb au anda, et nad nii tublilt vastu pidasid,“ kiitis ta.

Kolm meest hüppasid Läti rannikul vette kell 12.12. Nopponenil kulus ligikaudu 30kilomeetrise distantsi läbimiseks üheksa tundi ja 32 minutit, Kaarma ja Tepper astusid Eesti pinnale käputäie tervitajate ja paari ajakirjaniku ette tund ja 12 minutit hiljem. Laine oli selleks ajaks kohati tõusnud kahemeetriseks ja väljas läinud kottpimedaks.  

Nopponeni sõnutsi oli päeval lootust, et maraton kulgeb kiiremini, sest hommikul Saaremaalt Lätti sõites oli vastutuul, mis ujumisel oleks tagant puhunud. Keskpäevaks pööras tuul aga läände ja muutus segavaks.

Irbe väin ehk Kura kurk (läti keeles Irbes jūras šaurums, liivi keeles Sūr mer) ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.

Väina laius on kitsaimas kohas 30 kilomeetrit. Enamasti on väin madalam kui kümme meetrit, sügavaim osa (kuni 23 meetrit) asub Kuramaa ranniku lähedal.

Kõige raskem tegur Kura kurgu ületamisel on aga suur vooluhulk, mis tuulega ulatub 20 000 kuupmeetrini sekundis ja võib ujujad soovitud trajektoorilt eemale kiskuda.

Kõik üle Irbe väina ujunud mehed kuuluvad SK Viimsi veeklubisse ja on varemgi vees pikki distantse läbinud. Möödunud suvel ujus Nopponen esimesena 56 kilomeetrit üle Soome lahe.  

Kaarma katkestas sama distantsi: ta üritas ujuda kalipsota, kuid veetemperatuur oli kohati vaid 15 kraadi ja ta katkestas. Üleeilegi ujus ta ainsana ilma veekindla türbita.

Veel on Nopponen varem ujunud piki Emajõge ja teinud läbi Lääne-Eesti saarteringi.
Järgmisekski aastaks on pikamaaujujatel plaanid valmis. „Teha võiks Kihnu otsa või ujuda piki Peipsi järve. Tahaks Eestile ringi peale teha,“ rääkis Nopponen. „Viisaastakuplaanis on üle La Manche’i väina ujumine, aga see on rahaliselt väga kallis ettevõtmine.“

Miks pikamaaujujad tavainimesele ulmelisi ujumisi üldse ette võtavad? „Tahame ujumist propageerida,“ oli Nopponenil vastus varnast võtta. „Tahame näidata, et ujumine ei ole ainult sport. See on samasugune tegevus nagu käimine, lugemine või kirjutamine.“