:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2025/06/06/16901111t1h8daf.jpg)
Teisipäeva õhtul valvasid Tootsi lasteaia-põhikooli ukse ees kolm turvatöötajat. Sopi-Tootsi tuulepargi müramõõdistuste tulemusi said kuulata ainult kutsutud nimekirja alusel.
Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit põhjendas rangeid turvanõudeid varem kogetuga, mille käigus koosolekud on räuskajate pärast luhta läinud. Koosolekud on mõeldud kohalikele ja volikogu liikmetele, kes esindavad piirkonna elanikke. "Kui siia tulevad inimesed kokku Põltsamaalt, Järvamaalt ja tulevad kliimapoliitika vastu sõdima, siis ei täida üritus eesmärki," selgitas vallajuht. "Kohalikud ei saa oma muredele ja küsimustele vastuseid, sest nende hääl ei kosta."
Selleks, et inimesed saaksid ikkagi mürauuringu tulemustega tutvuda, tehti koosolekust otseülekanne, mida on võimalik järelvaadata.
Sopi-Tootsi tuulepargil tuulikutest asuvad lähimad Metsaküla elamutest 1,4 kilomeetri kaugusel, Viluveres 2,1, Tabrial 1,5 ja Tootsi alevikust 2,3 kilomeetri kaugusel.
Uuringu tellis Enefit Green ja selle viis ellu terviseameti rahvatervise labor. Kohtade valimisel arvestati eramu asukohta tuulepargi suhtes, Põhja-Pärnumaa valla ettepanekuid ning seda, et valim saaks esinduslik.
Müra levikut mõõdeti 16 punktis, millest kolm olid referentspunktid ehk asusid tuulikute lähistel, kaks tuulepargi alal ning ülejäänud Metsakülas, Viluveres ja Tootsi alevikus. Kuus punkti asusid elamute õuel ja viis toas.
Mõõdeti 27. märtsist 29. aprillini kolmes ööpäevases seerias, arvestades müra mõjutavaid ilmastikutingimusi, nagu tuule suund, kiirus ja sademed. Kõigil kolmel mõõtmisel jäid punktid allatuult.
Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnade kohaselt on tegu Eesti seni suurima tuulikute mürauuringuga. Nagu Juhkam märkis, on varem viidatud sellele, et terviseameti mõõteseadmed ei ole sobivad. Selle väite lükkas ta ümber, kuna kõik seadmed on kalibreeritud ja rahvaterviselabor on akrediteeritud.
Kõik välisõhus mõõdetud müra tasemed elamualadel jäid alla kehtestatud piirväärtuste (päeval 60 detsibelli A-korrektsiooniga ehk dBA ja öösel 45 dBA) ning isegi sihtväärtuste (50 dBA päeval, 40 dBA öösel). Maksimumtasemed jäid lubatu piiresse. Müra sihtväärtus on rangem näitaja kui piirväärtus.
/nginx/o/2025/06/06/16901112t1h1637.jpg)
Päevasel ajal saadi objektiivsed mõõtmistulemused kahes eluruumis, mis ei olnud olmemürast mõjutatud. Neis oli müra tase normist madalam. Ühes elamus ületas müra päevasel ajal normi kuue detsibelli võrra, kuid Juhkami sõnutsi ei saa seda objektiivse tulemusena käsitleda, kuna olmemüra mõjutas seal mõõtmistulemust.
Inimkõrv suudab eristada helisid sagedusel 20st 20 000 hertsini (Hz). Helid, mis jäävad alla 20 Hz, on inimese kõrvale kuulmatud infrahelid. Infraheli tase jäi kõigis mõõtmispaikades alla 85 detsibelli piirväärtuse, nii sise- kui välisõhus. Tulemused jäid 48,1–59,9 detsibelli vahele. See kinnitab, et infraheli ei ületa terviseriski taset ei tuulikute juures ega elamutes.
Põhja-Pärnumaa volikogu liige Heldi Raude uuris, kes koostas müramõõtmiste lähteülesande. Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik selgitas, et ülesande koostas Enefit Green koostöös Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse ja terviseameti ekspertidega.
Raude küsis, kas mõõtmisteks soetati uusi seadmeid või kasutati samu mida Saardes. Juhkam rääkis, et esimest korda rakendati ka müraseirejaama. Seda kasutati eramutes ja sellel oli madalsageduslik mikrofon, et mõõta infraheli alates 0,5 hertsist.
/nginx/o/2025/06/06/16901115t1h872c.jpg)
Kohalik elanik märkis, et mõõtmisi üritati teha optimaalse tuulekiirusega, kuid sageli võib tuul olla isegi tugevam. Ta soovis teada, kuidas see mõjutab müra taset. Kaasik ütles, et kui tuul puhub 12–13 meetrit sekundis, on saavutatud suurim pöörlemissagedus. Juhatuse liige selgitas, et tuulikud reguleerivad labade asendit tuule kiiruse järgi.
Konsultandina mõõtmiste juures olnud Kajaja Acousticsi juhatuse liige Marko Ründva selgitas, et kui tuul puhub kaheksa meetrit sekundis, saavutavad tuulikud maksimaalse mürasageduse. "Kui tuul tugevneb, siis tuuliku müra enam ei kasva," märkis ta. "Tugevam tuul kannab tuuliku müra kaugemale."
Ralf-Henri Kaas uuris, kui palju tuulikuid 38st normaalkiirusega mõõtmiste ajal töötas. Juhkam vastas, et esimeses seerias töötasid kõik tuulikud, teises ei töötanud kolm ja kolmandas töötasid taas kõik.
Kaas uuris, kas vallaesindajad uurisid kohalikelt, kus mõõtmisi peaks tegema. Põhja-Pärnumaa taastuvenergeetikaspetsialist Erich Palm selgitas, et tema koostas Exceli tabeli inimestest, kes olid eri aegadel vallavalitsusele pöördunud.
/nginx/o/2025/06/06/16901114t1hd6c1.jpg)
Raude küsis, miks ei kaasatud mõõtmistesse ega lähteülesande koostamisse MTÜ Looduse ja Inimeste Eest esindajaid, kuigi terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma lubas seda kirjalikult. Juhkam märkis, et terviseametil polnud õigust lubadust anda, sest mõõtmised tellis Enefit Green.
Kaasiku selgituse kohaselt oli nende eesmärk, et mõõtmised toimuksid seaduste piires ning vastavalt normidele ja kohalikku kogukonda esindava vallaga kooskõlas. "Kolmandaid, neljandaid, viiendaid osalisi saab esindada kohalik vallavalitsus, kelle valijad on andnud hääle," lausus ta.
Olga Kaljuste küsis, kas valim on usaldusväärne, kui Tootsis on üle 550 majapidamise ja mõõdistusi tehti kahe hoone õuel ning kahe hoone sees. Juhkam vastas, et mõõtmiskohtade valikul arvestati tuugenitele võimalikult lähedal asuvaid punkte, kuid kõik polnud nõus.
Enefit Greeni tuuleenergia tootmise valdkonna juht Siim Ots selgitas, et kõikides mõõtepunktide asukohtades oli vaja omanike luba, aga igal pool kokkuleppeid ei saavutatud.
/nginx/o/2025/06/06/16901116t1hf6dd.jpg)
Eneli, kes elab esimesest tuulikust 2,7 kilomeetri kaugusel, saatis valda kirja, kus kirjeldas häiringut. Valla vastuses soovitati tal pöörduda perearstile. Kuigi arst kinnitas, et ta on terve, jäi mure siiski alles. Keegi ei tulnud tema juurde mõõtma.
Vallavanem Koit ütles, et mõõtmiskohti võinuks olla palju rohkem, kuid valik tehti kohtade põhjal, mis olid kõige lähemal ja kus tõenäosus müra tase ületada oli suurim.
Kaas küsis, kas tuleb veel mõõtmisi või jäigi see ainukeseks. Kaasik selgitas, et kui inimesed tunnevad vajadust ja pöörduvad nende poole, on võimalus teha lisamõõdistusi ja kaasata eksperte.
Helle Laantee märkis, et planeerimisseadus on pärit 2002. aastast ning tuulikute kõrgused on sellest ajast alates kasvanud. Ta uuris, kas oleks aeg normid üle vaadata. Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur selgitas, et koostöös kliimaministeeriumiga on tellitud teadlastelt teaduskirjanduse ülevaade. Seal hinnatakse Eesti energiatootmisviise ja mõjusid. Töö peaks valmima juulis, mis annab aimu, kas normid on asjakohased.
Põhja-Pärnumaa abivallavanem Marko Šorin küsis, kuidas suhtutakse inimeste endi tehtud müramõõtmistesse, mille tulemusi levitatakse internetis. Juhkam ütles, et tulemusi võib saata ja neid arvestatakse kui võimalikku müraületust. Kuid menetluste käigus ei saa neile tugineda, kuna pole teada, kas seadmed vastavad nõuetele ja kas mõõdeti vastavalt eeskirjadele. Menetluse alustamiseks tuleb tellida mõõdistused kesklaborist.
/nginx/o/2025/06/06/16901113t1hf252.jpg)
Eva Kruuse soovis teada, kui palju kaebusi on terviseametile Sopi-Tootsi tuulepargi kohta laekunud pärast selle avamist. Juhkam kinnitusel on kaebusi tõesti tulnud. Esimene esitati möödunud aasta lõpus ja tegelik müra põhjus oli lähedases katlamajas. Tänavu on tulnud üks pöördumine Pärnu-Jaagupist, kaebaja arvas, et tervisemured on põhjustatud tuulikutest, kuid maja lähistel asus sõidutee, mis tekitas müra. Kolmas pöörduja, kes on korduvalt teatanud probleemidest, elab lähimast tuugenist umbes kuue kilomeetri kaugusel. Tema puhul otsustati oodata ära mõõdistuste tulemused, enne kui otsustada, kas menetlust alustada.
Tori abivallavanem Signe Rõngas uuris, kas müramõõdistuse tulemusi on kõrvutatud ka keskkonnahindamise käigus tehtud müramodelleerimistega. Ründva ütles, et seda on tehtud, kuid aluseks ei võetud 2016. aasta keskkonnamõju hindamise ajal tehtud modelleerimist, kuna tuugenite asetus on muutunud. Möödunud aastal tehti uus modelleerimine, kus arvestati praeguste tuugenite helivõimsuse tasemeid ja asukohta. "Kui modelleerimis- ja mõõdistustulemuse vahe on üks kuni kaks detsibelli, siis on väga täpselt modelleeritud," märkis ta.
