Lennukid rändasid talveks Pärnust lõunaosariikidesse

23. augustil tõssis Pärnu lennuväljalt õhku selle hooaja viimane Pärnu-Stockholmi liinil lendav Saab 340. Foto: Ants Liigus

Iga lõpp on millegi uue algus ja vastupidi. 23. augustil Pärnu lennuväljalt õhku tõusnud ja siit viimased lennuturistid Stockholmi viinud Estonian Airi Saabi rattad puudutasid juba järgmisel päeval Tartu lennuvälja maandumisrada. Pärnu jaoks sulgunud rahvusvaheline lennuvärav avanes Tartule.

“Sellel võib olla natuke poliitilist survet taga, sest Tartu lennuväljale on riik investeerinud väga suure raha ja narr olnuks, kui keegi sinna lendama ei oleks hakanud,” kahtlustab AS Sanatoorium Tervise juhatuse liige Jaan Ratnik.

Pärnu lennuvälja kui ebarentaablit aga ähvardas kevadel mäletatavasti koguni sulgemine.

Kusjuures, kui Pärnu-Stockholmi liinil lendas Estonian Air tingimusel, et Tervise sanatoorium ning spaa- ja konverentsihotell Strand ostavad igal lennul välja pool lennupileteist, siis Tartu-Stockholmi vahel kurseerib lennufirma omal riisikol.

Kehvemini kui mullu

Mis on Tartus sellist, mida Pärnus ei ole? Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni selgitusel on Tartu puhul aasta läbi lendamiseks suurem potentsiaal eelkõige laiema kliendibaasi tõttu. Kui Pärnu-Stockholmi lennuühendust kasutavad enamasti Pärnut külastavad välismaalased, siis Tartu-Stockholmi lennuliinil lendavad tema teada nii Rootsist ja mujalt Skandinaaviast saabuvad külalised kui kohalikud elanikud.

Oleme oma 4000 voodikohaga Tallinna järel suuruselt teine turismilinn Eestis. Ent pelgalt voodikohtadest ei pruugi turistide siia meelitamiseks piisata, on ju enamikul siia sõitvatest inimestest omalgi kodus voodi.

Ratnik tunnistab samuti, et ega Pärnut, mille turismiäri siiani suuresti soomlaste majutamisele orienteeritud, muudel turgudel tunta. “Ja seetõttu ükski lennufirma siia ainult oma kulu ja kirjadega lennata ei taha,” on talle ilmselge, et Pärnu puhul tuleb riski jagada.

Tänu jagatud riskile jäi Estonian Air Pärnu-Stockholmi liinil alates 30. aprillist kuni 23. augustini tehtud 52 lennuga Eskelineni andmetel enam-vähem nulli. “Kahtlemata ei käivitatud seda projekti kiire kasumi teenimise eesmärgil, kuid Estonian Air ei saa endale lubada ka ühelegi lennuliinile pealemaksmist,” sõnas ta.

Kokku lendas Pärnu-Stockholmi liinil tänavu 980 reisijat: mais 300, juunis 251, juulis 240 ning augustis 189.

“Ootasime Pärnu inimestelt Pärnu-Stockholmi otselennu vastu pisut elavamat huvi, aga arvestasime võimalusega, et lennuharjumused ei teki ühe-kahe hooajaga,” kommenteeris Eskelinen.

Pealegi, võrreldes eelmise hooajaga, lendaski liinil 236 inimest rohkem. Iseenesest hea tulemus, kui mitte arvestada, et lende tehti tänavu rohkem. Keskmiselt oli 33kohalises lennukis iga reisi ajal 19 inimest. Hooaja kokkuvõttes oli lennukite täitumusprotsent 57. Võrdluseks, möödunud aastal oli see 62.

Alt mindi juuli alguseni käigus olnud neljapäevaste reisidega millega loodeti siia meelitada nädalavahetuseks lustima nooremaid Rootsi alamaid. Nood aga ei võtnud vedu.

Pühapäevaste lendude puhul, mis tõid siia spaaturiste valdavalt vanuses 55 ja üle, oli turismiettevõtete kinni makstud lennukikohtade täitumus 72 protsenti. Neljapäevaste lendude puhul aga õnnestus vaid kolmandik broneeritud istekohtadest välja müüa. “Mis sellest välja lugeda, on see, et Pärnut ja Eestit nooremate generatsioonide hulgas Rootsis ei tunta,” nentis Ratnik pettunult.

Edasi-tagasi lennupiletit ja kuni nädalast puhkust hotellis sisaldavate pakettide müük sai sel aastal tagasilöögi. Möödunud aastal müüs Tervis niisuguseid pakette 272, tänavu 227.

Ratniku teada oli palju neidki, kes ei ostnud mitte paketti, vaid broneerisid omal käel hotellikoha ja ostsid pileti otse Estonian Airilt. Nõnda jäi majutusasutustel jälle eelnevalt välja ostetud lennukoha eest tulu saamata. “Aga mis ma siin ikka kurvastan, Estonian Air oli partner ja tema sai siis tulu pileti, meie majutuse eest,” oskab Ratnik teiste õnne üle heameelt tunda.

Tulevikku tuleb vaadata

Kui Estonian Air ei saa lennuliinile peale maksmist endale lubada, pole Tervisel ja Strandil valikut.

Tõsi, möödunud hooajal jäi enamiku broneeritud lennukohtadest kinni maksnud Tervis lennuliini käigus hoidmisega nulli. Sel aastal aga maksti iga siia lennutatud kliendi eest tublisti peale. Kui palju täpselt, ei soovi Ratnik öelda.

Kahjumi pärast kurtmisest on Ratniku ütlust mööda hoopis olulisem vaadata asju pikemas perspektiivis. “Paned seemne mulda ja see ei ole sul tomat, et ühe aastaga selle valmis kasvatad,” sõnas ta.

Ratniku arvates oleks aeg nii Pärnu linnavalitsusel kui siinsetel turismiettevõtetel küsida endalt, mida teha selleks, et siia kümne aasta pärastki inimesi tuleks. Peale kohapeal pakutava on siin kriitilise tähtsusega ligipääsetavus. Kui Pärnusse pääseb edaspidigi vaid bussiga, oleme turismiäris hääbuv linn. ”Bussigrupid ei kao, aga ilmselgelt ei ole see tõusev trend,” ei usu Ratnik, et tänapäevaste liiklusvahenditega harjunud noored vanaduses bussides loksuda viitsiksid. Ei reisita ju kuigi massiliselt enam hobustegagi.

Sestap kavatseb Ratnik teha kõik endast sõltuva, et järgmisel aastal taas lennuühendus Stockholmiga käima tõmmata. Valmisolekut, vähemalt läbirääkimisteks, on Estonian Air näidanud. “Kindlasti oleme valmis kaaluma Pärnu-Stockholmi lennuliini taasavamist järgmisel hooajal, kuid kogu riski sajaprotsendiliselt enda peale me võtta ei saa,” sõnas Eskelinen diplomaatiliselt.

See, et lennukid lendavad Stockholmist nii Kuressaarde kui Tartusse, kuid mitte Pärnusse, Ratnikut tema enda kinnitusel kadedaks ei aja. “Küsimus on selles, et meie siin sellest asjast maha ei jääks – vaatame rõõmsalt, kuidas teiste juurde käiakse, ja ootame oma busse,” muretseb ta.