Kergteed Tammistesse pole veel loota

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veetorude peale on Tammiste rahval lootust saada kergteed alles siis, kui kanalisatsioongi paigaldatud.
Veetorude peale on Tammiste rahval lootust saada kergteed alles siis, kui kanalisatsioongi paigaldatud. Foto: Urmas Luik

Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Tammiste poole suunduval teelõigul on Sauga Varahaldusele kuuluma hakkava puhta vee magistraali ehitustööd praeguseks lõpetatud, kuid lootust kergtee peatseks valmimiseks veel ei ole.


Aastatel 2011-2012 paigaldatakse reoveetoru ja alles siis saab mõelda kergtee rajamisele, tõdes Sauga valla majandusnõunik Jüri Puust.



Plaani kohaselt algasid 2009. aasta augustis Sindi linna ja Sauga valla Tammiste küla kanalisatsioonivõrgu projekteerimistööd ning kahe-kolme järgneva aasta jooksul viiakse puhta ja reovee magistraal Tammiste vanasuvilate rajooni ja kaasatakse üle Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee asuv Saialille elurajoon, rääkis Puust.



Ajast maas


Tegevus on aeganõudev, sest projekteerijal tuleb ehitamine kooskõlastada maaomanikega - selleks tuleb suhelda 550 kinnistu omanikuga. 2013. aastal, kui magistraal lõplikult valmib, tuleb kõik vanasuvilate rajooni lokaalkaevud ja puhastid sulgeda, lausus Puust. Praegu puhastab imbväljakutel saastavett põhiliselt emake loodus.



Tammiste vanasuvilate alal on peaaegu iga kunagine aianduskooperatiiv puurinud endale puurkaevu, mille vesi on kohati küsitava väärtusega. Suvilatest on saanud aasta läbi kasutatavad elamud.



Puusti sõnade kohaselt on Tammiste piirkonnas kõige parem uusarendus Aasametsa elurajoon, kus on välja ehitatud asfaltteed. Teised arendused Tammistes pole Puusti ütlust mööda nii kaugele jõudnud. On püütud läbi ajada odavamalt ja arendusi veega varustavatel puurkaevudel puuduvad vajalikud puhastusfiltrid. Piirkonnas on rauarikas vesi, mis tähendab, et maapinnale jõudes tekib vette pruunikas sade ja kohati on veel väävelvesinikust tulenev ebameeldiv lõhn.



Kergtee tulevikus


Et Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee parempoolne teeserv on ligemale viie meetri ulatuses kenasti puudest puhastatud, oleks tore mõelda, et veetorude peale rajatakse kena kergtee, mis oleks mõtteliselt Jaansoni raja pikendus ning võimaldaks tervisesportlastel, jalutajatel, jalgratturitel ja titekärudega emadel ohutult liigelda.



"Tõepoolest, kergliiklustee mõte on inimeste silmis väga ahvatlev. Osa kergtee projektist on tehtud," rääkis Puust.



Projekt hõlmab kogu Tammiste suvilate vahelist Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ala kuni Saialille elurajooni piirava teeni. See maanteelõik on valla silmis juba nii jalakäijate kui mootorsõidukite liiklustiheduselt linnatänava mõõtu.



"Me ei pidanud vajalikuks neid töid enne ette võtta, kui vee ja kanalisatsiooni ehitamise tööd on lõpetatud," lausus Puust. See tähendab, et enne 2013. aastat kergteed ei rajata. "Kõik jääb raha taha."



Kui 2008. aastal eraldas riik vallateede korrashoiuks 963 200 krooni, siis 2009. aastal on vallateedele raha eraldatud 245 000 krooni.



Sindi ja Tammiste veevärgi ning kanalisatsiooni kaasajastamine läheb maksma 66,7 miljonit krooni, mis saab teoks ELi ühtekuuluvusfondi toel, 14,5 miljonit krooni käib välja Sauga vald.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles