Võlglaste isikuandmed vedelesid tänaval

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinn jälgib prügivaldajate ja -vedajate tegevust.
Tallinn jälgib prügivaldajate ja -vedajate tegevust. Foto: Ants Liigus

Päevi vedeles Pärnus Nikolai ja Lõuna tänava nurgal prügikott, mille sisuks mitte puu-, vaid paberlehed, mis veetud sinna kohtutäitur Toivo Lorvi büroost.


Rebenenud kõhuga prügikotist lipendanud aasta-paarivanused paberid paljastasid must valgel Lorvi klientide aadressid, telefoninumbrid ja isikukoodid. Valdavalt neljaks käristatud dokumentidelt võis lugeda sedagi, kui palju ja milliste asutuste taotlusel nüüdseks juba pensionipõlve pidama suundunud Lorvi võlglastelt raha kasseeris.



Mõni prügikotis ja selle ümber vedelnud kägardatud paberinutsak viitas kohtutäituriga sama katuse all ehk Lõuna 18 tegutsevale Pärnu ingerisoome seltsilegi.



"Ei saa olla," prahvatas ingerisoome seltsi tegevjuht Hillar Talvik eile seltsimaja hoovi tagasi tassitud piinliku leiuga tõtt vaadates samavõrd hämmeldunult kui pahaselt. Nemad toppivat oma paberiprahi alati prügikasti. Lorvist maha jäänud dokumendid aga põletatavat keldrikorruse saunaahjus. "Me just Toivoga rääkisime sellest, et tuleb kõik viimseni ära põletada," meenus Talvikule.



Mõnda aega ärritusest värisevate kätega koti sisikonda lahanud ja omaette juurelnud, kargas Talvikule pähe võimalik patuoinas. Majahoidja Jaanus. Olevat teine selline natuke aeglase mõtlemisega tegelane. Või nagu Lorvi ruumid üle võtnud kohtutäitur Kersti Kaljula töömeest iseloomustas: "Ei sõida tal lift alati ülemisele korrusele."



Sestap kahtlustavadki eile kiirkorras juurdluse toimetanud Kaljula ja Talvik, et ilmselt ajas kojamees midagi sassi. Või siis ei viitsinud puhtast laiskusest pabereid põletada, vaid toppis need lehtede pähe prügikotti ja sokutas tänavanurgale.



Samas, nagu Talvik poetas, oli sauna korsten hoogsast paberipõletamisest üksvahe juba sedavõrd ummistunud, et parema tahtmise juureski poleks ahjus enam pabereid põletada saanud.



Oli, kuidas oli, ent seda Kaljula möönab, et ühtki õigustust selliste, mitte küll delikaatseid isikuandmeid, kuid siiski kompromiteerivat informatsiooni sisaldavate dokumentide vedelema jätmiseks pole. "Kui keegi viitsiks need puruks rebitud paberid kokku panna, saaks ta siit andmed kätte küll," tunnistas Kaljula, kelle hinnangul on juhtunu kahetsusväärne.

Märksõnad

Tagasi üles