Korduvalt Eesti teede viletsuses naastrehve süüdistanud maanteeamet on leidnud tuge tehnikaülikooli teadlastelt, kelle uuring näitab, et Eestis on otstarbekas hakata naastrehvide kasutust piirama, jõudes umbes viie aasta möödudes nende kasutamise keelamiseni.
Maanteeamet sai teadlastelt naelrehvide keelustamiseks tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi uuringust ilmneb, et naastudeta talverehvide kasutamisel väheneb liikluskulude ja õnnetuste sääst, kuid ühtlasi õnnestub kokku hoida teeremondi arvelt.
Naastrehv lõhub päevas tuhandete eest
Teadlaste arvutuste järgi tuleks praeguse naastrehvidega sõitvate autode arvu puhul teid aastas remontida ligi 179 miljoni eest, sellest linnades 89 miljoni krooni eest.
Raha, mis on õnnetuste vältimisest ja liikluskuludelt kokku hoitud, läheb uuesti teeremondiks.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuuse jutu järgi on ameti seisukoht, et vähemalt ajaliselt peaks naastrehvide kasutamist kindlasti vähendama. Eestis võib nendega sõita 1. oktoobrist 1. maini. Uuringus on kasutatud pikaajalisi ilmavaatlusi, mille põhjal võib väita, et neil kahel kuul on libedust vaid ühe päeva jagu ning teekate enamasti puhas.
“Kurjasti on, et sõidame naastrehviga palja asfaldi peal. Üks päev teeb Eesti teedele üle 700 000 krooni kahju,” ütles Kuusk.
Amet saadab uuringu edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. “Naelrehvide kasutusaja piiramine või keelustamine on liikluspoliitiline otsus,” tähendas Kuusk.
Soomes on naastrehvide kasutusaeg kahe kuu võrra lühem ning isegi Norra põhjaosas tohib naelrehvidega sõita 15 päeva lühema aja kui Eestis.
Samal ajal selgub uuringust, et ainult naastrehvide kasutamine võrreldes naastudeta talverehvide kasutamisega säästaks aastas kaks inimelu. Lõppenud talvel 1. oktoobrist aprilli lõpuni hukkus Eesti liikluses 92 inimest.
Seega leiavad teadlased, et naastudeta talverehvide kasutamine on Eestis naelrehvide kasutamisest kasulikum.
See pole esimene kord, kui maanteeamet tehnikaülikoolil naastrehvide kasutust uurida on palunud, kuid eelmine kord oli naastrehvide efekt positiivne.
“Nüüdseks võime öelda, et efekt on muutunud negatiivseks. Aeg on otsuseid vastu võtta, kas lühendada naastrehvide kasutuse aega või need üldse keelata,” ütles Kuusk.
Naelrehvid maksu alla
Ühe võimalusena toob uuring välja naelrehvide kasutamise maksustamise, kogutud raha läheks otse teeremondiks.
Praegu tuleks maks teekahjusid arvesse võttes 541 krooni aastas sõiduki kohta. Kui naastrehvide kasutamise aega lühendada, väheneks maks 433 kroonini aastas.
Naastrehvidele aktsiisimaksu kehtestamine annaks efekti alles pika aja pärast, sest maksustada saaks vaid uusi rehve, samuti oleks maks inimestele vastumeelne ja selle rakendamine kulukas.
Eestis on naelrehvid seni valdavad talverehvid, vaid neljandik sõidu- ja pakiautodest kasutab ilma naastudeta talverehve või suverehve. Erinevates parklates tehtud loendustest selgus, et veerandil autodest on all päris kõlbmatud või täiesti kulunud naastudega rehvid, mis efekti ei anna.
Ohutut autosõitu õpetava firma Autosõit koolitaja Illimar Maasing ütles, et praegu ei suuda maanteeamet tagada teedel sellist libedusetõrjet, et naast- ja lamellrehvi pidamist oleks võimalik samadel tingimustel hinnata võrdseks.
“Naastudega sõidu keelamise järel läheksid Eesti teed paremasse seisu, aga juhi oskused, ego ja maanteede hooldus sunnivad suhtuma selle muutuse ettevõtmisse vaoshoitult,” märkis Maasing. Ta viitas uuringule, mille järgi kipuvad Eesti juhid oma oskusi hindama põhjendamatult heaks, seevastu Soome juhid kalduvad oma juhtimisoskusi alahindama.
Villu Päärt, Postimees