/nginx/o/2010/01/27/302487t1h1cc3.jpg)
Töötute kasvu ohjamiseks ei keskendu töötukassa sellest aastast niivõrd arvel töötute täienduskoolitusele, kui praktikale ja palgatoetusele, mis konkreetse tööotsija ja -pakkuja omavahel kokku viivad.
Töötud ja ettevõtjad kohtuvad toetuse abiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu Pikale tänavale kolinud töötukassa Pärnu osakonnas võtab inimesi vastu 13 konsultanti ehk pool kogu personalist. Tegevusetuse üle selles ametis kurta ei saa, sest osakonnajuhataja Gerli Metsa andmeil käib päevas vastuvõtul või infot nõudmas ligemale pool tuhat inimest.
“Viimasel ajal on iga nädal lisandunud paarsada töötut, samal ajal läheb arvelt maha umbes 120 inimest nädalas. Kes tööle, kes ei soovi enam kirjas olla,” selgitas Mets. “Praegu töötus endiselt kasvab, kuid loodame väga, et kevadel muutub tööleidmine lihtsamaks, sest algavad hooajatööd.”
Pärnumaal on esmaspäeva seisuga 6262 töötut, kellest poole moodustavad Pärnu linna elanikud.
Kõige enam on arvel üldkeskharidusega inimesi, palju töötuid on teenindussektorist, ehitusest ja tootmisest, suure osa moodustavad lihttöölised. “Noori, 16-24aastaseid on veidi üle 1000, enamik töötuid on parimas tööeas, 25-54aastased,” tutvustas juhataja statistikat.
Kasu mõlemale
Klientide arvukus on pannud töötukassa oma pakutavate teenuste prioriteetsust ümber hindama. Seni palju räägitud koolitusvõimaluste asemel keskendutakse praktikakohtade loomisele ja tööandjatele palgatoetuse maksmisele.
“Koolitustel osales eelmisel aastal peaaegu 1000 Pärnu töötut,” ütles Mets. “Kuna koolituse järel töölesaamine ei ole majanduslanguse ajal väga tulemusrikas, pöörame sellel aastal rohkem tähelepanu teenustele, mis viivad tööotsija ja -andja konkreetselt kokku, nagu tööpraktika ja palgatoetus.”
Nimetatud kahte meedet on tulemuslikuks hinnanud mõlemad pooled. Pärnu osakonna juhataja selgitust mööda on praktika eelis koolituse ees see, et töötu omandab peale teooria tarvilikud oskused, millega kohe ametisse asuda. Tööandja aga saab töötukassa makstava juhendamistoetuse abiga endale sobiva töötaja välja õpetada.
Praegu on tööpraktikal 120 inimest ja enamik varem praktika lõpetanutest on endale uue töökoha leidnud, tihti samas ettevõttes.
Palgatoetus tähendab, et kui tööandja võtab oma tiiva alla inimese, kes töötuna arvel olnud vähemalt pool aastat (16-24aastase puhul kolm kuud), maksab töötukassa kuue kuu vältel kinni poole töötaja tasust. Sellel aastal on palgatoetusega tööle läinud 30 inimest ja läbirääkimised käivad mitme ettevõtjaga.
Praktikandiga rahul
Mullu septembrist töötab Pärnus osaühingu Kiisu & Miisu Titu-triinu lastetoas varem töötuna arvel olnud Merike Taar, kes esmalt läbis samas ettevõttes tööpraktika ja selle lõppedes võeti palgatoetuse abil tähtajata kasvataja abiks.
“Suvel käisin töötukassa korraldatud tööandjatele mõeldud infopäeval,” meenutas lastehoiu juhataja Merike Angerjärv. “Seal kuulsin tööpraktikast ja kui alustasime personaliotsinguid, edastasime info vabast töökohast töötukassasse ja nemad jagasid seda inimestele.”
Angerjärve meelest on rahalise kasu kõrval ettevõttele positiivne, et töötukassa teeb osa eeltööst firma eest ära, valides välja sobivad kandidaadid, kelle hulgast tööpakkuja teeb lõpliku valiku.
“Merike asus septembris praktikandina ametisse, meil oli talle pakkuda täiskoormus. Neljakuisel praktikal tõestas ta ennast igas mõttes ja nüüdseks on töötukassa vahendusel sõlmitud palgatoetusega tööleping,” selgitas Angerjärv.
Titutriinu lastehoid plaanib sama skeemi järgi tööle võtta veel ühe inimese ja juba oodatakse töötukassa vahendusel uut praktikanti.
Langust ei ennusta
Tööpraktika ja palgatoetuse kõrval kasutavad töötud aktiivselt karjäärinõustamise teenust, kinnitas Mets. Samuti leidub neid, kes toetuse abil eelistavad luua oma ettevõtte. “Ettevõtlusega alustas mullu meie toel Pärnumaal 42 töötut ja kokku loodi 93 töökohta,” nimetas Mets.
Äsja sai Pärnu osakonda üles stend, kuhu riputatakse kõik majja tulevad tööpakkumised. Mets rõhutas, et töötukassa ise töökohti ei loo, üksnes vahendab neid.
“Iga päev tuleb kaks kuni neli pakkumist, samal ajal lähevad paljud ruttu maha, sest tööjõu valik on suur ja tööandja leiab kiiresti sobiva inimese,” kinnitas juhataja. Tavaliselt on korraga pakkuda 30-40 eri ametit.
Mets avaldas lootust, et esimene valguskiir töötute arvu pidurdumise (mitte languse) suunas hakkab paistma kevadel, mil tööpakkumisi tehakse tavapärasest rohkem tänu algavatele hooajatöödele. “Loodame väga, et suvel meie klientide arv enam ei kasva. Päris langust ei saa niipea ennustada,” tõdes juhataja.